Isiksuse põhiomaduste mõõtmine · Küsimustikud Ajalehesabas vs psühholoogias kasutatavad · Ajalehes küsimused tavaliselt ,,salapärased" me ei tea, mida vastus võiks näidata · Psühholoogilise isiksusetesti küsimused on tavaliselt üsna läbipaistvad eeldatakse, et inimene on ise enda hea tundja, seda teadmist pole vaja kavalate küsimustega välja meelitada (MMPI?) Projektiivtest (Rorschachi test) Küsimustikud Seltsivuse skaala · Lugege järgnevat viit väidet tähelepanelikult ja kirjutage iga väite puhul üles selle vastusevariandi number, mis vastab kõige täpsemalt teie arvamusele 4 täiesti nõus 3 pigem nõus 2 raske öelda 1 pigem ei ole nõus 0 ei ole üldse nõus Seltsivuse skaala 1. Mulle meeldib, kui mind ümbritseb suur hulk inimesi 2. Oma puhkuse veedan ma meelsamini rahvarohkes kuurordis kui üksinda kusagil metsavaikuses 3
Instinkte ei ole inimesel üldjuhul vaja, kuna neid saab loogiliselt järeldada mõistust kasutades. Kehakatted, tööriistad, suhtlemine need kõik oleme pidanud enda leidlikkust kasutades ise leiutama, et looduses ellu jääda. Et mõistusega kaasneb võime teha uusi järeldusi kaasaantud teadmisi arvestamata, on need sõltumatud minevikus toimunust. Seega võimegi öelda, et inimene saab määrata oma arenemise käiku. 5. Seltskondliku seltsivuse all mõtleb Kant käitumist, mille puhul inimene ei vastanda ennast ühiskonnaga, vaid nõustub enamike üldlevinud normide ja tavadega, kuna niiviisi tunneb inimene ,,oma looduslike eelduste väljaarenemist" ja hõlbustab ühiskonna üldist toimimist. Antagonism, kuigi see sisaldab selliseid üldiselt pahakspandavaid omadusi nagu saamaiha, võimuiha ja auahnust, mängib siiski igaühe elus suurt rolli. Need faktorid panevad inimesi üritama olema teistest paremad,
Tekitab aistinguid soojast, kuivast, kohevast ja esiplaanil olevast. Mõjub rõõmsalt, ergutavalt, liikumapanevalt, aktiviseerivalt, elujõudu andvalt. Oranziga seondub emotsionaalsus, elavus, joviaalsus, sõprus, heldus, ülevoolavus, tundlikus, glamuur. Oranzis peituvad vabanemisvõimalus ja uurimisvõime. Oranziga seotud assotsiatsioonide vastandlikkust kinnitavad nii Saksamaal kui ka Eestis läbi viidud uuringud: neljandikule küsitletuist on see soojuse ja seltsivuse värv, sama paljud peavad seda läbitungivaks. Oranzi kaldutakse liigitama pigem ebameeldivate värvide hulka, selle kõige veendunumad vastased on puberteediealised. See-eest armastavad Oranzi lapsed ja kunstnikud. 3. VÄRVI AJALUGU Mõiste oranz on eesti keeles põhivärvinimena kasutusel olnud vaid poole sajandi jagu. Saksa- ja ingliskeelne orange pärineb sanskritikeelsest apelsinipuud tähistavast mõistest. See omakorda on
Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life. d. arengu interpersonaalne kontekst e. energia II. Interpersonaalsed vajadused. bioloogilised (satisfaction needs) turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule
Personality is the relatively enduring pattern of recurrent interpersonal situations which characterize a human life. d. arengu interpersonaalne kontekst e. energia II. Interpersonaalsed vajadused. bioloogilised (satisfaction needs) turvalisuse (security needs) III. Isiksuse dünaamika. a. dünamismid (dynamisms) · väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) · mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism · isiksust eristavad interpersonaalsed dünamismid · dünamismid seotud kehatsoonidega suu, käsi, anus, genitaalid 1. apaatia dünamism - vajaduste rahuldamine - frustratsioon - huvi puudumine hoiakuna 2. somnolentne irdumine (somnolent detachment) - kui ärevus ei alane, siis imik uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule
Koleerik energiline, tasakaalutu, muutliku meelega Flegmaatik aeglane, tugev, tasakaalsutatud Melanhoolik nõrga närvikavaga, ärev, ebakindel Isiksuseomaduse kujunevad pärilike tegurite ja keskkonna tegurite koosmõjus. Tunnusjoonte teooria, isiksuse baasseadumused: 1) Temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) Avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline. 4.2
müütides ning kultuurisümboolikas väljenduvast algest Adleri teooria – motivatsioon tuleneb võimu- ja üleolekutungist ning alaväärsuskompleksist Paul Costa ja Robert McCrae – tunnusjooned taanduvad neljale faktorile: 1) temperamendi avaldumine ekstravertsuse-introvertsuse mõõtmes 2) avatus kogemusele, selle avaldumismäär 3) kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad – kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad? Sotsiaalse õppimise teooriad – isiksus kujuneb suhtlemises ja koostegevuses, õpitu hakkab suunama inimese käitumist Kognitiivse stiili teooriad – erinevatele isikustele on iseloomulikud ja omased teatud kindlad,
Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B
Arengu interpersonaalne kontekst. Energia. II INTERPERSONAALSED VAJADUSED: Bioloogilised (satisfaction needs) Turvalisuse (security needs) III ISIKSUSE DÜNAAMIKA: Dünamismid – erinevad inimesed käituvad suhteaktides erineval moel. väikseim indiviidi kirjeldav ühik, korduv energia transformatsiooni muster (habits) mehhanism vajaduste rahuldamiseks hirmu dünamism, seltsivuse dünamism isiksust eristavad interpersonaalsed, dünamismid dünamismid seotud kehatsoonidega: suu, käsi, anus, genitaalid 1. Apaatia dünamism – vajaduste rahuldamine – frustratsioon – huvi puudumine hoiakuna. 2. Somnolentne irdumine (somnolent detachment) – kui ärevus ei alane, siis imik uinub. Fantaasia. Afektiseisund. 3. Mina (self) – tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem, irratsionaalne.
annaabi.ee 
