on meie maja juhtide ülemus, näiteks hotellijuht Signe Reimets on tema alluvuses ja täidab vastavalt olukorrale tema soove. Hotelli juhi Signe alluvuses on ka meie hotelli vastuvõtujuht Kädi Spiegelberg, kes on omakorda minu ülemus. Kui ma ei täida oma töökohustusi vastavalt nende standartitele, siis ei ole Margus kes mind lahti laseb, vaid selleks on Kädi. Ehk siis minu alluva alluv, ei ole minu alluv peab paika. Sarnasust leidub ka mõlemas ajas olevate kogukondade/gruppide/klubide/seltsimajade eetika koodides. Näiteks keskaja rüütlieetika vs tänapäeva golfi klubi eetikal on vägagi sarnased põhimõtted. Märkimatta ei saa jätta ka sarnasust kodanikuks saamisel või maalapi rentimisel. Kodanikus saadakse tänapäevani kas läbi sünni või teatud aja meie riigis elades. Maalapi/kodu, olgu see siis korter või maja, saab endiselt rentida nagu keskajal. Kuid oma tasu kinnisvara eest maksame siis kas pangale või omanikele rahas mitte oma teenust või tooded andes.
Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jne. (nt. Tähe võidukaar Pariisis). Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon oma kõrge kupli ja saledate korintose sammastega. Eelistati dooria või joonia sambaid, mis vastasid rohkem konstruktsiooni vormile. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid, millele renessanss nii palju tähelepanu ei pööranud. Veel rohkem kui ruut ja kreeka rist ning teisedki korrapärased vormid mida Renessanss kasutas ikka ja jälle hoonete põhiplaani puhul, sümboliseeris ring täiuslikku harmooniat ja tasakaalu. Ringi või hulknurka peeti kiriku jaoks ideaalseks vormiks. Sellisele ehitisele oli ainsaks sobivaks krooniks kuppel, mida peeti traditsiooniliselt
vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt, ilukirja, käsitööd, liikumist, artimeetikat, vene keelt ja laulmist. Koolis õppis korraga keskmiselt 23 last. 21. sajandil asub Tapal kaks kooli: Tapa Gümnaasium ja Tapa Vene Põhikool. Neist suurem, Tapa gümnaasium, rajati 1919. aastal ning on alates sellest ajast olnud Tapa linna suurim kool. Praegu on Tapa Gümnaasium kodukooliks 520 õpilasele. Kultuurielu Esimeseks Tapal asuvaks seltsimajade eelkäiaks saab pidada 1890. aastal loodud "Harmonie" seltskondlikku ühendust. Algselt olid see kohaks kus piljardit mängida ja lihtsalt aega veeta. 1904. aastal tehti majale juurdeehitis ja loodi näitelava ja näitlejatele eraldi tuba. 1930. aastatel tegutses Tapal arvukalt orkestreid ja laulukoore, Tegutsesid Tapa ENKS-i ja Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid näiteks Jakob Liivi "Ordumeistri", O
Järsult elavnes ühiskonnaelu, hoogustus võitlus sotsiaalse ja rahvusliku vabanemis eest. Pitseri kogu ajastule vajutas läheneva demokraatliku revolutsiooni hingus. Ühiskonna sisepinged teravnesid äärmuseni. Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani ühiskonnaelu 1905.aasta eel T. Karjahärm Kõneõhtute, näitemängude ja kontserdite korraldamisega püüti rahvuslikku ärkamisaja vaiu alal hoida. Paljudes kohtades leiti just venestamisoludes vahendeid ja võimalusi seltsimajade ehitamiseks, millest said rahva kooskäimise paigad. Eesti Ajalugu II Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg AVITA 1995
hoopis ühevärvilised ehted. Kas kuuseladvas täht, kas ehtsad küünlad või elektriküünlad, on maitseküsimus. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920. aastatel olnud Rootsis seltsimajade, raekoja või raudteejaama ees elekriküünaldega ehitud suured kuused Tänapäeval pole kuusk sugugi ainukene valgustatud puu. 1990. aastatel levis Skandinaaviast Eestisse tava ehtida raagus lehtpuid elektriküünaldega ja rajada suuri valguskangaid üle tänavate ja hoonete fassaadidele.
koolimajad, sai kasutada ka vallamaju ja pastoraatide leeritube. Pidude korraldamine oli neis tavaliselt keelatud. Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki. Enamasti töötasid seltsid suuremate taludes, mille peremehed olid ise seltsi liikmed. Kuna ruumide rentimine oli kulukas 5 kerkis üsna ruttu päevakorrale oma seltsimajade ehitamine, nagu need olid linnades tegutsevail seltsidel. Seltside ehitamine hoogustus märgatavalt 20.sajandi alguses. Rohkem ehitati seltsimaju Lõuna-Eestis, kus seltside asutamine oli elavam kui mujal. Silma paistsid ka Jõhvi ja Iisaku. Tavaliselt püüti seltsi ehitada kihelkonna- või mõnda teise suuremasse keskusesse või rajati võimalikult suure tee äärde. Oma maja ehitamine oli seltsidele kulukas ettevõtmine, raha saamiseks korraldati pidusid, näitusmüüke,
Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20. sajandi alguses ja näiteks Ameerikas süüdati suur nn rahvuslik jõulupuu alles 1923. aastal Valge Maja ees, ehkki esimesest kümnendist oli puu püstitamine tasahaaval levinud suuremates linnades, nagu New York ja Los Angeles. Juba 19. sajandi lõpul on suuri kuuski olnud Sveitsis ja ka Skandinaavias. 1920. aastatel olnud Rootsis seltsimajade, raekoja või raudteejaama ees elekriküünaldega ehitud suured kuused. Eesti esimene suur väljakukuusk püstitati Ants Viirese andmeil 1928. aastal Tallinnas ärimeeste eestvõtmisel ja jättis esialgu rahva üsna külmaks. Väidetavalt hakatud selle tõttu seal uuesti jõulupuuga katsetama alles 1930. aastate keskel. Tartu kuusk püstitati 1929 ja pälvis suure tähelepanu, võimalik, et ka kuuse juures toimunud kontsertide tõttu
( samad motiivid ka maalituna ), palju on antiikornamenti ( palmett, meander ). Klassitsismist sai esimene kapitalismiajastu arhitektuuristiil, see aga püstitas ehituskunstile uusi ülesandeid. Ehitati tööstushooneid, mitmelaadilisi töökodasid. Kaubanduslik - majanduslike suhete areng lõi eeldused pankade, börsihoonete, kaubamajade, laoruumide ehitamiseks. Uuenev ühiskondlik korraldus tingis valitsushoonete, haridusasutuste, ühingute,seltsimajade jm. ehitamist. Üle kogu Euroopa ehitatatakse teatri-, muuseumi- ja raamatukoguhooneid. Suurt tähelepanu pööratakse linnaruumi kujundamisele. Feodaalajastu 84 suletud linn hakkas taanduma uue , ansamblilise linnaehituse ees. Ideaalseks peetakse katkematut tänavaseina. Jätkub juba barokiajastul alguse saanud uute ehitusmsterjalide ja konstruktsioonide juurutamine. 18
annaabi.ee 
