Ella Fitzgerald Tabasalu Ühisgümnaasium Hendrig Sellik Üldiselt Ella Jane Fitzgeraldoli 20.sajandi USA üks mõjukamaid dzässilauljaid. Ta hääl oli paindlik, suure ulatusega (3 oktavit), äärmiselt puhas ja hea intonatsiooniga. Ta suutis laulda mahedaid ballaade, svingi, traditsioonilist popi ja imiteerida igat orkestriinstrumenti. Ta töötas oma pika karjääri jooksul paljude dzassmuusiketega, kelle hulgas olid Duke Ellington, Frank Sinatra ja paljud teised. Elulugu
12,73. 3000 m jooks - 3000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Daniel Komen ja Wang Junxia, aegadega 7.20,67 ja 8.06,11. Eesti rekordid kuuluvad Tiidrek Nurmele ja Ille Kukkele, kelle ajad on 7.48,24 ja 8.55,75. 5000 m jooks - 5000 meetri jooks on kergejõustiku ala. Maailmarekordite omanikud on Kenenisa Bekele ja Tirunesh Dibaba aegadega 12.37,35 ja 14.11,15. Eesti rekorditeks on 13.17,2 ja 15,30,84, mille sooritasid Enn Sellik ja Ille Kukk. 10 000 m jooks - 10 000 meetri jooks on kergejõustiku jooksuala, mis kuulub pikamaajooksude hulka. Läbitakse 25 staadioniringi. Starditakse finišijoonelt. Maailmarekorditeks on Kenenisa Bekele aeg 26.17,53 ja Wang Junxia aeg 29.31,78. Eesti rekorditeks on Enn Selliku aeg 27.40,61 ja Sirje Eichelmanni aeg 32.47,86. Maraton - Maraton, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m.
Tulevikus peaks ühiskond arvestama sellega, et paljud senised protsessid võivad tänu informatsiooni kiirele kättesaadavusele kiiresti muutuda ja vanu tehnoloogiaid kasutades võib konkurentsist langeda. Näiteks on Taxify ja Uber teinud revolutsiooni taksonduses ja TransferWise on seda tegemas panganduses, varastades kliente vanu lahendusi kasutavatelt ettevõtetelt. Hendrig Sellik 142438IAPB
vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste (suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus, kõrgenenud vere kolesteroolisisaldus) jt tegurite mõjul. Saavutused Eesti meeste pikamaajooksu hiigelaeg vaatab meile vastu 1970. ja 1980. aastate edetabelitest. Sellal tegid ilma nii-öelda süsteemiväliselt esile kerkinud Iisaku keskkooli õpilased, jooksutähed Enn Sellik (oli juba 21-aastaselt maailma kolmas mees 5000 meetri jooksus!) ja Ülo Kriisa. Kümnendivahetusel tõusis uue maailmaklassi jooksjana Selliku 3 kõrvale Karikose õpilane Toomas Turb. Viimasteks medalitoojateks lagunevast impeeriumist osutusid aga takistusjooksjad Mati Uusmaa (treener Aleksander Tsikin) ja Aivar Tsarski. Pavel Loskutov
26 minutit. Eesti rekord on 3,38,80 minutit ja selle püstitas Tiidrek Nurme. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Xunxia Qu poolt kelle ajaks oli 3.50,46 minutit. Eesti rekord on 4.14,05 minutit ja selle püstitas Ille Kukk. 5000m jooks: Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1912 Stockholmi, naistele 1996 Atlantas. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kenenisa Bekele poolt kelle ajaks oli 12.37,35minutit. Eesti rekord on 13.17,2 minutit ja selle püstitas Enn Sellik . Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Meseret Defar poolt kelle ajaks oli 14.16,63minutit. Eesti rekord on 15.30,8minutit ja selle püstitas Ille Kukk. 10000m jooks: Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1912 Stockholmi, naistele 1988 Soulis. Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Kenenisa Bekele poolt kelle ajaks oli 26.17,53minutit. Eesti rekord on 27.40,6 minutit ja selle püstitas Enn Sellik .
26,00 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Yunxia Qu’le (Hiina) tulemusega 3.50,46. Eesti meeste rekord on 3.46,10 , mille püstitas Tiidrek Nurme ja naiste rekord on 4.14,05 , mille püstitas Ille Kukk. 3)Maailma rekord (pikamaajooks-5000 m) kuulub meeste kategoorias Kenenisa Bekelele (Etioopia) tulemusega 12.37,35 . Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Tirunesh Dibabale (Etioopia) tulemusega 14.11,15. Eesti meeste rekord on 13.54,2 , mille püstitas Enn Sellik ja naiste rekord on 15.30,84 , mille püstitas Ille Kukk. 11 LISAD KÕRGUS-JA KAUGUSHÜPE: MIDA TULEB VÄLTIDA! * Kiiruse langust hoojooksu lõpus. * Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). * Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool) * Õpetamise algetapil liialt pikaajalist paigalthüpete kasutamist.
pead ennast tõsiselt jooksma sundima. Nii jookse senikaua kui suudad järjest läbida: 10aastased poisid 4 km; tüdrukud 3 km 11aastased poisid 5 km; tüdrukud 4 km 12aastased poisid 6 km; tüdrukud 5 km 13aastased poisid 7 km; tüdrukud 6 km 14aastased poisid 8 km; tüdrukud 6,5 km 15aastased poisid 9 km; tüdrukud 7 km 1618aastased poisid 10 km; tüdrukud 8 km Nii nagu Sinagi, alustas kunagi nüüd juba olümpiamängudel käinud Enn Sellik. Sina jõuad ka olümpiamängudele, kui talitad nõnda: 1. Enne kui alustad jooksmisega, käi arsti juures; 2. Jäta alatiseks meelde treeningu põhiseadused: 2.1. Jookse alati pingevabalt; 2.2. Harjuta pidevalt ja aastaringselt; 2.3. Ole mitmekülgne tegele ja võistle ka teistel aladel; 2.4. Ära rutta suurenda koormust järkjärgult; 2.5. Ära unusta, et treening pole võimete võrdlemiseks, seda näita võistlustel; 2.6. Õpi õigesti puhkama ja toituma; 2.7
parimaks sportlaseks - alust selleks andsid unikaalsed saavutused, sealhulgas olümpiakuld Montrealis, Ain Roost heitis jällegi ketast Kanada heaks. XIII taliolümpiamängud, Lake Placid 1980 Fjodor Koltsin esindas Eesti suusakahevõistlust, seekord jäime medalita. XXII suveolümpiamängud, Moskva 1980 Jällegi võisime meie meeste üle uhked olla. medalipagas oli päris suur. Peale medalivõitjate olid meie sportlastest tublid veel Enn Sellik kergejõustikus ja Aleksandr Zõbin purjetamises. Odaviske pronksmedal libises napilt Heino Puuste käeulatusest ja ta jäi neljandaks. Tiina Lillak võistles Soome lipu all ja sai odaviskes 14. koha. XIV taliolümpiamängud, Sarajevo 1984 Eestlastest võistles kiirlaskumises USA lipu all Connor Olev Martin O'Brien, kelle tulemus jäi kahjuks kesiseks. XXIII suveolümpiamängud, Los Angeles 1984 Tiina Lillak võistles Soome lipu all ja sai
annaabi.ee 
