kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Järk-järgult astus jõusse ka tsunftindus millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine väärikamatelt käsitööaladelt. Igal tsuntil oli oma põhikiri ehk skraa. See määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise reeglid. Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid
Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid
Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid
Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid
Neile läksid korda uhked mootorrattad ja muud sõidukid. Palgasõduritel ei olnud perekonda. Viibiti rohkem sõprade seltsis ning oma töö tõttu, oli perekonda ka üsna raske luua. Vaid ühel meestest oli armuke. Kuid tööülesandeid täites ning hiljem koju naise juurde minnes, nägi ta uksel seistes võõrast meest. Ka selles kultuuris oli see tabu, et naine pettis oma meest. Mees hoiatas, et naine ei käiks läbi selliste sellidega, kuid jutt läks naisel kõrvust mööda. Hiljem, kui palgasõdur oma armukest nägi, oli naise silm sinine. Uus mees oli kasutanud vägivalda, mis kuulus samuti tabude hulka. Palgasõdur otsustas kätte maksta ning kasutas vägivalda nii võõra mehe kui ka tema sõprade peal. Samuti tegelesid palgasõdurid seaduste rikkumisega. Nad ei olnud politseiga kooskõlas ning oma ülesannetel tapsid nad sadu inimesi. Tänapäeval on tapmine kriminaalsus,
Kuid see ei teinud neist veel meistrit. Oma töökoja rajamine tähendas seda, et sul pidid olema oma tööriistad ja tööruumid. Kuid mis kõige tähtsam: tuli valmistada meistritöö, millega ametissepürgija pidi tõestama oma sobivust. Otsustajateks olid teised, juba vilunud ja kogenud meistrid. Alles siis, kui meistritöö oli tasemel ning tööriistad ja ruumid olemas, võis alustada töötamist meistrina. Tsunftid ja tsunftikord Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe ametiala käsitöölised koonduma ühingutesse, sest neil oli niiviisi kergem oma huvide eest seista. Niisuguseid käsitööliste koondisi, kuhu kuulusid ühe käsitööala meistrid, nimetati tsunftideks. Eraldi tsunftid olid näiteks kangrutel, kullasseppadel, rätsepatel ja paljudel teistel ametimeestel. Tsunfti liikmeks võisid saada vaid meistrid
Varasest noorusest hakati käsitöölise õpipoisile õpetama töövõtteid. Poiss elas (nagu Euroopaski) meistri peres tema kasulapsena. Samal ajal süvenes ta tasapisi ka kõikidesse ametisaladustesse. Jaapani käsitööliste hulgas oli käibel eriline keel või kood, mis peitis suure vaevaga ja pika ajaga omandatud erialased nipid. Sageli just selle keele järgi tundsid käsitöölised üksteist ära. Meistri töökoja sai endale tema vanem poeg, keda õpetati koos teiste õpipoiste ja sellidega. Tulnuk-õpilane võis edaspidi jääda oma meistri juurde tööle. Kõigepealt aga kestis õpe kuni kaheksa aastat. Seejärel tuli kuni aasta töötada peremehele tänutäheks õpetamise eest. Siis võis õppinud käsitööline avada oma töökoja. Õpetaja-meister eraldas talle tavaliselt osa oma klientuurist. Nüüd tunnustati teda teiste käsitööliste hulgas täieõigusliku professionaalina. Kaupmehed
Tema hääles värises nii tõsine ehmatus ja ahastus, et viimaks Risti Krõõtki, nii visa kui ta oma umbusalduses oli, teda süütuks pidi arvama. «Siis on kiskjad elajad mu tütre ära murdnud!» kiljatas vaene ema,ja nõrkes silmapilguks nii ara. et sepp teda oma kätega pidi jalul hoidma. Krõõt sai kohe oma nõrkusest jagu, käskis seppa tule-lontisid nõutada, ja tõttas siis uuesti metsa tütre jälgi otsima. Sepp oma sellidega läks kaasa. Kaheksa inimest, kõigil tulelondid käes, luusisid metsa jälle risti ja põigiti läbi, ajuti üksteise ja kadunud tüdruku nime hõigates, seisatades, mõnda jälge uurides, pead raputades ja murelikult ikka jälle uuesti otsides. Metselajad põgenesid hirmuga nende eest, unised kaarnad ja varesed kaebasid kraaksudes rahurikkumise üle. Koidupuna hakkas kumama, aga ei Risti Krõõt ega Villu tundnud väsimust ega pannud tähelegi, et 180
annaabi.ee 
