aastaseks saades on lapse sünnikaal tavaliselt kolmekordistunud ja kehapikkusele lisandunud pool sünnipikkusest. Imikuea esimestel kuudel toimub intensiivne nägemise, kuulmise ja maitsmise areng, samas kujunevad ka lapse peamised emotsioonid laps hakkab teadlikult naeratama ja alustab koogamist (ehk oma keeles rääkimist). Valu või muu häda korral vallandub tõeliste pisaratega nutt. Kolmanda elukuu jooksul hakkab laps end tavaliselt keerama seliliasendist külili, kõhuli olles jaksab pead ise püsti hoida. Kolmekuuselt saab imik kaitsesüsti difteeria (nakkusliku kurgumädaniku), teetanuse (kangestuskramptõve), läkaköha ning haemophilus influenza (imikute ja väikelaste peamine ajupõletikutekitaja) vastu. Samuti saab laps süsti või tilgad poliomüeliidi (nakkusliku lastehalvatuse) vastu. Neljandast kuuenda elukuuni hakkab laps otsima rohkem seltsi, rõõmsas tujus olles ta siputab, häälitseb, kõnele vastab hääleka naeruga
) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd - jooks - hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses
mänguasjade, mängu, koolitöö vastu). Lapse liikumisaktiivsust. (Kallas jt 1999, Storvik- Sydänmaa jt 2012) Patoloogia Loidus. Väsimine füüsilisel ja vaimsel tegevusel. Huvi vähenemine ümbritseva suhtes (sõprade, mängimise, lemmiktegevuse, treeningu, õppimise, kooli, lasteaia suhtes). (Kallas jt 1999) Asend Kirjeldatakse lapse asendit. Vastsündinul on fleksoorne asend. Seliliasendist istuli tõmbamisel on peahoid ebakindel, kuid laps püüab pead hoida rindkerega ühes tasapinnas. (Kallas jt 1999, Hockenberry ja Barrera 2007) Väikelapseeast alates on laps võimeline ise enesele sobilikku asendit võtma. Patoloogia Sund- või eelisasend — laps tahab pidevalt istuda, ei jõua seista, lamab külili põlved kõverdatud. Opistotoonus ehk meningiitiline asend — laps lamab külili asendis, käed keha
) käte ja jalgadega (üle 50 liigi), millel puudub kindel eesmärk · Võivad moodustada kuni 40% imiku ärkveloleku aja tegevusest ESIMESED TAHTELISED LIIGUTUSTEGEVUSED · Ilmnevad imikul 1. eluaasta teisel poolel ja on seotud kehahoiaku võime omandamisega · Vertikaalse kehaasendi omandamisel suureneb imikul oluliselt tahteliste liigutustegevuste hulk ja mitmekesisus OLULISEMAD SIHTMOTOORSE TEGEVUSE VORMID ESIMESEL ELUAASTAL · Ümberpööramine seliliasendist kõhuliasendisse ilmneb 3 kuu vanuses · Roomamine ilmneb 4.-5. elukuul · Istumine ilmneb tooniliste kaelareflekside pidurdumisel · Seismine omandatakse 1. eluaasta lõpul MOTOORSED TEGEVUSED VARASES JA KESKMISES LAPSEEAS (1-10 a.) PÕHILIIGUTUSVILUMUSTE VÄLJAKUJUNEMINE · Varases lapseeas (1- 6 a.) kujunevad välja põhiliigutustegevused: - kõnd jooks hüppamine - viskamine ja püüdmine KÕND · Kujuneb 1. eluaasta lõpul või 2. eluaasta alguses
Vastus ärritusele Puudub Grimassid Nutt, köha Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazeltoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit. · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest, seliliasendist istuvasse, tundub pea rakse, ega tule hästi kaasa. · Kui last tõsta, samal ajal teda kõhu alt hoides... · Haarderefleks · Puudutades suunurka, keerab laps pea sellesse suunda · Sammurefleks · Kõhuli pannes tahaks edasi roomata Osa reflekse, mida sünnijärgselt kontrollitakse, peavad esimeste kuude jooksul kaduma. Kui algul on refleksid vajalikud selleks, et laps tundmatus kk-s kohaneks, siis hiljem oskab ta
ülakeha. Hinnangud on järgmised: 5 kui tõstate ülakeha maksimaalsele vastupanule vaatamata (abiline surub labakäega tugevasti teie seljale abaluude vahel); 4 kui tõstate ülakeha kergele vastupanule vaatamata (abilise surve väiksem); 3 kui tõstate ülakeha ilma vastupanuta; 2 kui suudate tõsta vaid pea ja õlad, mitte ülakeha; 1 kui te eis suuda tõsta pead ega õlgu, palpeeritav võib olla vaid seljasirutajate pinge.9 Kõhulihaste tugevuse hindamiseks on test, kus seliliasendist (kõverdatud põlvedega lamades) püütakse iseseisvalt tõusta istumisasendisse. Hinnangud on järgmised: 5 kui sooritate testi käed kuklal; 4 kui sooritate testi käed risti rinnal; 3 kui sooritate testi ettesirutatud kätega; 2 kui te ei suuda sooritad testi ka ettesirutatud kätega; 1 kui esineb vaid palpeeritav kõhulihaste pinge või puudub seegi. Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann
Hinnatakse esimesel ja 5 eluminutil. Kui seisund kehv, siis veel 10 minutit ja 15 minutit... Rahuldav- 7-10 Näitab füsioloogilistel näitajate tulemusi. Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit: · Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud · Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles · Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse · Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata · Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. refleks ei kao.
omistama psühholoogilist võimekust. Leiti, et imikutel on kõrgem võimekus mõista ümbritsevas toimuvat ning suhelda, et kontrollida keskkonda (selleks, et kohanduda) ning, et nad on sotsiaalsed olendid. Kaasasündinud ehk kongenitaalsete reflekside abil hinnatakse lapse kesknärvisüsteemi seisundit on seotud lapse ellujäämisega, eelneb tahtelistele liigutustele: Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse Haarderefleks - katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks see refleks ei kao Sammurefleks - kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha
annaabi.ee 
