Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Positiivsel psühholoogial on olemas erinevad testid õnne kohta. Nt: ,,Kas ma olen õnnelik või mitte?" Samas ei saa õnne arvutada või mõõta mõne valemi järgi. Veel on tehtud erinevaid uuringuid inimeste õnnelikuks olemise kohta. See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka
individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas
FRUSTRATSIOON Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon ja agressiivsus John Dollardi 1939. aastal esitatud frustratsiooniagressiivsuse hüpoteesi kohaselt viib frustratsioon alati agressiivsuseni ja igasugune agressiivsus on frustratsioonist tingitud. Hiljem on leitud, et frustratsioon võib viia ka muu käitumiseni -- näiteks tekitab Martin Seligmani mudeli järgi püsiv frustratsioon läbi õpitud abituse depressiooni. Hilisemad uurimused on näidanud, et frustratsioon tekitab agressiivsust suurema tõenäosusega kahe tingimuse juuresolekul - esiteks peab frustratsioon olema tugev; teiseks peab frustratsiooni põhjust tajutama juhusliku või ebaõiglasena, mitte ärateenitud või õiglasena VAJADUSED JA MOTIVATSIOON Vajadused on isiksuse seisund, milles avaldub tema sõltuvus eksisteerimise konkreetsetest
rituaalne nokkimine, nt mehe ja ämma vahel, lapse ja onu (ema vend) vahel o Viis, kuidas organiseerida sotsiaalset käitumist, kindla funktsiooniga nähtus Kusagil toimuvat peab mõistma selles laiemas poliitilis-sotsiaalses strukturaalses süsteemis Edward Evan Evans-Prichard (1902-1973): Liikus hiljem humanistlikkuma ja ajaloolisema lähenemise poole (historitsism), alguses struktuurfunktsionalistlik Malinowski ja Seligmani õpilane Välitöö Aafrikas Azandede ja Nueride juures, 1926 Välitöö ja teooria: Azandesid uuris kuni 1930, siis liikus Nueride juurde Nueride välitöö sisuliselt Briti koloniaalreziimi tellimustöö talle maksti Inglise ja Egiptuse valitsuste poolt; eesmärgiks neid hõime Briti Impeeriumi kontrolli alla saada; esialgu oli E-P kui vaenlane kui Nueride juures elas o Nuerid on riigita poolnomaadsed karjakasvatajad Sudaanis
RB eristas kahte tüüpi naljatlevat suhet - asümeetriline ja sümeetriline naljatlev suhe. Asümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine ühepoolne. See keda nokitakse ei tohtinud solvuda. Sümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine kahepoolne. E.E.Evans-Pritchard (1902 1973) Iseseisev ja originaalne mõtleja. Sai magistrikraad Oxfordist ajaloo erialal. Antropoloogiaõpinguid alustas LSE-s (London School of Economics), kus temast sai Malinowski ja Seligmani õpilane. Välitöö Azandede ja Nueride juures Aafrikas. 1927a valmib azandedest doktoritöö. LSEs andis loenguid sotsiaalantropoloogias. 1932.a. Sai sotsioloogia proffessoriks Kairo ülikoolis, seejärel andis Oxfordis loenguid Aafrikast kuni Teise Maailmasõja puhkemiseni. II Maailmasõjas teenis Etioopias, Liibüas, Sudaanis ja Süürias. Sudaanis võitles koos Anuakkidega itaallaste vastu. Seepeale Londoni ajalehtedes: "London Don Guerrilla: Led Abyssinian Tribesmen"
Kontrolli vajaduse bioloogiline komponent Kas inimeste tajutud isiklikul kontrollil on geneetiline alus? Sellele vastamiseks tuleb isiklikku kontrolli mõõta. Tuntuim mõõtmisvahend selleks on Rotteri kontrollkeskme skaala, mille tulemus näitab, mil määral on inimene seesmise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumine tuleneb temast enesest, või välise kontrollkeskmega, st usub, et tema käitumise põhjused on tema kontrolli alt väljas. Seligmani depressioonikäsitluse kohaselt näevad seesmise kontrollkeskmega inimesed nii head kui halba tulemust enda poolt tekitatuna, kuna välise kontrollkeskmega inimesed näevad mõlemat oma kontrolli alt väljas olevate nähtustena. Kaksikute uuringud Rotteri skaala kasutamisega näitasid, et isikliku kontrolliga ja oma ebaõnne eest vastutamisega seostus tulemuste varieeruvusest umbes 30 % (Pedersen jt, 1998). See andmestik osutab, et isikliku kontrolli tundel on geneetiline alus olemas.
.. nad jäävad ka pärast väikesi Halvad päevad, ebaõnnestumised ja enesekriitilisus käivad sageli käsikäes. Kui me ei saa hästi tagasilööke abituiks päevadeks, võib-olla ka kuudeks. Pärast suuri lüüasaamisi ei pruugi hakkama, võime vahel olla enda vastu üsna karmid – ebaõiglaselt karmid. nad kunagi taastuda. (1991: 45) Ma olen istunud ja vestelnud õpetajatega, kes õpilase või klassi peale vihastanult ütlevad: Seligmani järgi tuleneb õpitud abitus teatavast seletusstiilist, mis usub ja käsitab ja raskeid ja „Ma poleks pidanud niiviisi vihastama...“ Aga miks mitte? On palju olukordi, kus me tõepoolest halbu sündmusi mitmes dimensioonis: püsiva, kõikehõlmava ja isiksustatuna. „See on minu vihastame oma õpilaste peale. Jah, vihaga toimetulekuks on tõhusamaid viise kui karjumine süü...“ (või „See on nende süü!“) „Mul ei tule see kunagi välja..
annaabi.ee 
