Enim tekib randmevigastusi liigese liiga suurest painutamisest, kuid samuti võivad valud tekkida siis, kui kogu keha raskus lasub liigestel, samaaegselt rööbaspuudel olles. Selliste vigastuste vastu aitab jää või mõne muu külma eseme hoidmine randmel ning sportlane peab hoiduma rannet kaasavatest harjutustest. Võimlejate puhul langeb suure koormuse ohvriks ka selg. Seljavigastused on ühed kõige ohtlikumad, sest vigastada võib saada selgroog. Selgroovigastused võivad alguse saada väga lihtsatest asjadest, nagu liigne treenimine ning vähene hulk puhkust, sellest tulenevalt ei suuda keha enam selgroo osi kaitsta. Samuti mõjuvad halvasti korduvad suure koormusega liigutused, nagu näiteks painutamine. Väga ohtlikud on ka erinevad saltod ning hüpped, kus valesti maandumise tõttu võib väga kergesti selgroole viga teha. Võimleja selgroo võrdlus normaalse selgrooga
......................................................................................1 Elustamise abc........................................................................................................................1 112 appikutse......................................................................................................................... 3 Ajukolju trauma..................................................................................................................... 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................................................ 6 Elektriõnnetused....................................................................................
Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe tekib ajupõrutus Tunnused: • Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärist traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. • Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 Selgroovigastused Põhjused: • Trepist kukkumine • Sukeldumine madalasse vette • Suvaline avrii • Otsasõit • Kukkumine kõrgusest 6 • Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused: • Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus • Surin jäsemetes Tegutsemisjuhend: • Võimalusel aseta kaelalahas • Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” • Kutsu 112 NB
4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest,
· Hingamisraskused hingeldamine · Nahk muutub sinakaks huuled, kõrvanibud · Õhupuudus · Rahutus · Valu · Kõhulihaste pinge · Kannatanu hoiab end kägaras · Iiveldus, oksendamine · Kõht on valus Tegutsemisjuhis: Pärast kanntanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista 112 Soki tunnuste esinemisel pane jalad kõrgemale, kata soojalt kinni, rahusta. Teadvusel kanntanule kindlusta võimalikult mugav asend, ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA! Selgroovigastused: Selgroovigastuse korral võib tekkida seljaaju vigastus Mida kõrgemal on vigastus, seda suuremat osa kehast võib haarata halvatus Esmaabi andja peab olema eriti ettevaatlik Põhjused: Vette hüppamine, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist
Regenereerumine- vigastatud rakkude, kudede või organite tagasikasvatamine. Dementsus- ajurakkude hävimse tulemusena vaimsete võimete ulatuslik vähenemine või kadumine varem normaalsete võimetega inimesel. Neurodegeneratsioon- Närvirakkude funktsiooni või struktuuri süvenev kadumine. KNS on kahjustuste eest paremini kaitstud kui PNS, kuid KNS kahjustuste mõju organismile on suurem. Kesknärvisüsteemi haigused- Epilepsia aju hapnikuvaegus, insult, selgroovigastused. Piirdenärvisüsteemi haigused- eristatud üle 100 PNS haiguse, mis võivad olla kaasasündinud või omandatud. Omandatud haiguste põhjuseks võivad olla tarumad, kasvajad, mürgid ja ainevahetsehäired. Sageli võivad närve ulatuslikult kahjustada vitamiinipuudus ja alkoholism. Ühendeid, mis võivad põhjustada loote väärarenguid nimetatakse teratogeenideks. INIMKEHA KOLM KAITSELIINI Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Kaitse katete poolt · Nahk · Eritised
Pealt tuleb kinni katta ainult väga juhtub haruharva olema läheduses, siis langeb see üles- külma ilma puhul. Pead ei tohi kõrgele asetada, ta pööra- anne liiklusõnnetuses osalevatele sõidukijuhtidele. Sellest tagu küljele ja seatagu veidi madalamale keha asendist. lähtudes on esmaabi põhialused võetud mootorsõiduki juh- Kui küliliasendit ei saa mingil põhjusel käsutada (luumur - tide õpetamisel programmidesse ning vastavad kontroll- rud, selgroovigastused jms.), tuleb kannatanu asetada küsimused -- autoinspektsiooni liikluseksamipileteisse. kõhuli ja pea pöörata küljele. Jälgitagu, kas kannatanui Liiklusõnnetuses kannatanu esmaabi seisneb kõigepealt hingamine pole takistatud, pigistavad riided tehtagu lahti, ta edasise verekaotuse vältimises, valu vähendamises ja eriti kaela ja rinna ümbert. teatud juhtudel elustavate hingamisiiigutuste ning südame- Teadvuseta inimest ei tohi selili pöörata, kuna ta võib
annaabi.ee 
