● Mis aastatel ta valitses oma impeeriumit? Vastus: 336ekr - 323ekr ● Kus ja kui vanalt ta suri? Vastus: 32-aastaselt Paabelis (tänapäeva Iraak) Miks Aleksandri impeerium lagunes? Kuidas jaotati tema pärand? ● Vastus: Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Jaotati: Egiptus, Seleukiidid, Makedoonia. Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine. Seda ajajärku nimetatakse hellenismiperioodiks, mis kestis 4. saj. – 1. saj. eKr. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil linnasid? Vastus: Linnriigid allusid suurriikide valitsejatele. ● Kuidas valitseti hellenismiperioodil kreeklaste/makedoonlaste suurriike?
Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest
Peloponnesose sõda 431-404 Egiptus- Ptolemaiosed; Relvi ja tööriistu hakati ülekreekaliste religioossete lõpetas Ateena domineerimise ja Babüloonia, Süüria, Pärsia valmistama rauast, kuid keskuste kujunemine: Delfi ja algas Sparta ülemvõim Seleukiidid; see ei toonud esialgu Olümpia 4.saj. I poolel tõusis valitsevaks Makedoonia, k.a Kreeka kaasa ühiskonna arengu Teeba Antigoniidid märgatavat kiirenemist. Olümpiamängude korraldamine 4.saj.keskel algas Makedoonia Pergamon Attaliidid Suhted naabermaadega alates 776 eKr- pani aluse tõus
Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed. Valitseja jumalikustamine. Talupoja allutatud seisund. 2.Sõjaväekorralduses ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid palgasõduritest. Armee professionaalsus tõusis
Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad kohalikukkude omavalitsemine Sõjavägi koosnes palgasõduritest. · Hellenistlik kultuur
· Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine
rahvakoosolek ja viis ellu kodanike poolt valitud ametnikkond. Kuid klassikalisest perioodist erinevalt polnud enamus linnu enam sõltumatud, vaid allus ühe või teise hellenistliku kuninga ülemvõimule. Paljudes linnades oli kuninga garnison asevalitseja (epistates) juhtimisel. Linnad maksid enamasti andamit (phoros) ja kriitilises olukorras võis kuningas loota nende sõjajõudude toele. Tähtsamad hellenistlikud dünastiaid Egiptuse Ptolemaiosed, Aasia Seleukiidid ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritele, kelle hulka hakati võtma aja jooksul ka kohalikku päritolu mehi. Hellenistlikud kuningad püüdsid võimaluse korral säilitada kohalikke traditsioonilisi sõltuvussuhteid ja kasutada ära juurdunud võimustruktuure. Samas taotlesid nad ka hellenistlike linnade toetust, tegid
Tuleks tugineda keskmisele klassile. Hindas Soloni aegset korda ateenas. 4. Esimesed inimese käitumise ja moraali üle arutlema hakkajad. Ajalugu Page 17 Hellenism 12. oktoober 2009. a. 14:35 4.- 1. sajand. Alga aleksander suure vallutusteda ja lõppes vana-rooma riigi algusega. Vanakreeka keele ja kultuuri levik idamaades. Makedoonia võimu all (philippos II). Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad: Aleksandria Aniookia Pergamon Orjapidamine arenes Linnade ja kihtide ebavõrdsus · Kirjandus: Luule Kutsuti kokku poeete Elegantne stiil ja eruditsioon Pakkuda meelelahutust
ja neil ei tohtinud olla sõjaväge. Aastal 27 sai nende aladepealinnaks sai Korintose linn, ala nimetati Ahhaiaks (?). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni. Rooma sõja ajendiks sai see, et seleukiidid hakkasid oma võimu laiendama Rooma suunas. Seleukiidide kuningas Antiochos III hakkas ajama Rooma vastast poliitikat. Kartaago soovitas tal Roomat rünnata aga Itaalia alasid ta ei julgenud rünnata, ta tungis Kreekasse. Kreekas toimus oluline lahing Termopüülide lahing 191. Selles lahingus Antiochos II sai lüüa. Sõja otsustab 190a
· Korrapärane planeering muutub massiliseks linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid · Seda korrapärast planeeringut nimetasid kreeklased Hippodamose stiiliks · Aleksandri impeerium lagunes kohe pärast vallutaja surma · Tekkis kümmekond tema väejuhtide riiki · Suurimad riigid: Süüria kuningriik seal valitsesid väejuht Seleukose järeltulijad seleukiidid, pealinn oli Antiookia Egiptuse kuningriik + Liibüa seal valitsesid väejuht Ptolemaiose järeltulijad Makedoonia ( + Kreeka) · Ülejäänud väikesed kuningriigid olid Väike-Aasias · Ka Seleukos I oli suur ehitaja · Valitses üle 40 aasta ning on rajanud sadakond linna (Süüria teine pealinn Seleukeia jt) · Hellenismiajastu suurim linn oli Aleksandria · Aleksandria tuntuimad ehitised olid Museion ja Pharose tuletorn
Rikkused voolased maalt linnadesse (põliselanikelt kreeklaste kätte). Kreeka linnad, kasutades idamaiseid rikkusi, omasid võimsamaid rahalisi vahendeid, kui neil varem oli olnud uhkemad ehitised. Jätkus linnades ka orjandus. Kuningad jätkasid Alexandri praktikat ka seeläbi, et nad hakkasid ennast jumalikustama. Esmalt Ptolemaiosed Egiptuses. Esimene kuulutas ka oma perekonna jumalateks. Egiptuses oli see ka kohalike muistsete tavade jätk. 3. saj hakkasid ennast jumalikustama ka seleukiidid, kuid antigoniidid Mak-s ei teinud seda. Hellenismiperioodi kultuur. Põmst Vana-Kreeka kult jätk. Fundamentaalseid muutusi ei toimunud, kuid teatud uued jooned. Kultuur kaotas oma linnriikliku seotuse a-poliitilisemaks. Pol sõltuva maailmavaate osa väiksemaks. Kult muutus rohkem eraviisiliseks. Enam ei mõeldud koguaeg kogukonna peale, vaid üksikisiku huvidele ja isiklikule õnnele. Samal ajal muutus ta ka valitsejatest rahaliselt sõltuvamaks
Aleksandri poeg Roxanega, samuti Aleksander, oli alaealine, mitmed diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos (Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool- iseseivad polised, kus elasid kreeklased (sisekorraldus oli sarnane klassikalistele polistele), ning nn kuningamaad, kus elasid allutatud kohalikud rahvad. III saj lõpus II alul hakkasid alad üle minema Rooma kontrolli alla
vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui Seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle. Hannibal mürgitas end, kui roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist. Neli sajandit hiljem laskis Septimius Severus Hannibali surmapaika püstitada uhke hauasamba, mis leiti alles 1903. Herakles (ladina keeles Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim
annaabi.ee 
