·Helix capping (Asn, Gln) Valgud jaotatakse ajalooliselt globulaarseteks ja fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur tuleneb ebareeglipärastest kõrvalahelate interaktsioonidest (interaktsioonid solvendiga, hüdrofoobne interaktsioon, ioonsed interaktsioonid, vesinikside ja kovalentsed sidemed) Fibrillaarsetele valkudele on iseloomulik osade aminohapete domineerimine Primaarstruktuuris esinevad teatud
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga)
peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur Kvaternaarstruktuur kahe või enam tertsiaarstruktuuriga aminohappe aheal liitmisel tekkiv struktuur, vesiniksidemed Valkude struktuur võib muutuda, seda nimetatakse denaturatsiooniks e valgu kõrgemat järku struktuuri hävimiseks nt juuste lokkimine või renaturatsiooniks e kõrgemat järku struktuuri taastumiseks nt juuksed vajuvad tagasi sirgeks. Denaturatsioonil valgu aminohappeline ahel muutub sirgeks ja valgud
organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Nt: hemoglobiin, klorofüll. 3) Denaturatsioon valkude muutumine lihtsamateks. Denaturatsiooni võivad põhjustada: mehhaaniline töö, temperatuur, kiirgused, happed, alused jms. Teatud
iseloomulikust kõrvalahelast koosnevad molekulid, mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. Valgu primaarstuktuur – Valgu aminohappeline järjestus. Valgu sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu tetsiaarstruktuur – sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv keerjas sruktuur. Valgu kvaternaarstruktuur – kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur. Denatureerumine – Valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuuri lagunemine välise teguri. Näiteks temeratuuri, happe, aluse, mehhanilise mõju toimel. Ensüümid- Valgud, mis reguleerivad rakkude keemiliste reaktsioonide kiirust. Katalüsaatorid- reaktsioone kiirendavad ained.
Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Treoniin Trüptofaan Valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. primaarstruktuur-valgu aminohappeline järjestus sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed tertsitaalstruktuur-sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur kvaternaarstruktuur- kahe või enama tertsitaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumsel tekkiv struktuur 27. Mis on denaturatsioon ja renaturiatsioon? Näited. denaturatsioon-valkude sekundaar-või tertsitaalstruktuuri lagunemine välise teguri, näiteks temperatuuri, happe, aluse või mehhaanilise mõjutamis toimel nt: muna keetmisel muutub munavalkude struktuur pöördumatult
VALGU STRUKUURID: 1. I JÄRK EHK PRIMAARSTRUKTUUR - valgu aminohappeline järjestus. hoiavad koos peptiidsidemed 2. II JÄRK EHK SEKUNDAARSTRUKTUUR - aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur. hoiavad koos vesiniksidemed juuste, küünte, ämblikuniidi ja siidi koostise valgud 3. III JÄRK EHK TERTSIAALSTRUKTUUR - sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerejas struktuur keraja kujuga, gloobul nt vereplasma valk globuliin 4. IV JÄRK EHK KVATERNAARSTRUKTUUR - kahe või enama tertsiaalsturktuuriga aminohappe ahela liitmisel tekkiv struktuur. nt hemoglobiin VALGU ÜLESANDED: ENSÜMAATILINE o *amülaas (sülje ensüüm) lõhustab sahhariide o *pepsiin (maomahla ensüüm) lõhustab valke
kabjad. 1. Valkude primaarstruktuur Valgu aminohappeline järjestus peptiidsideme abil Peptiidside- ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel 2. Valkude sekundaarstruktuur Aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Nt küünte, juuste valgud 3. Valkude tertsiaarstruktuur Sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur, moodustub gloobul Nt vereplasma valgud 4. Valkude kvaternaarstruktuur Kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumisel tekkiv struktuur Nt hemoglobiin verelibledes või rakumembraani trasnportvalgud Denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (kuumutamisel, tehnilisel töötlemise) Renaturatsioon- kõrgemat järku struktuuride taastumine
annaabi.ee 
