CARL GUSTAV JUNG Freud -- neuroosid -- hüsteeria Jung -- psühhoosid -- (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. Peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks.
Samamoodi nagu füüsilises maailmas ei toimu ka psüühikas miski põhjuseta. Inimhinges ei toimu midagi iseenesest. Igasugune sündmus on põhjustatud mingite eelnevate põhjuste poolt. 2. Hüpotees teadvustamatute/alateadlike vaimsete protsesside olemasolust Protsesse on kaht tüüpi: need, mida suudame teadvustada/teadvusesse tõsta (eelteadvus); need, mida ei suuda teadvustada (alateadvus). Psühhoanalüüs loodi, et seda uurida. Psühhoanalüüsiga kaasneb raviefekt. Freudi seksuaalteooria ehk libido-teooria: objektile suunatud seksuaalenergia. Raamatu põhisisu on: inimese seksuaalsus ei alga mitte puberteediga, vaid sünnimomendist alates. Mõisted ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" on erinevate tähendustega. Seksuaalsuse tähendus on laiem kui ainult suguorganitega seotud asjad. Seksuaalelu põhifunktsiooniks on oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine, mis võib ühelt poolt viia soo jätkamiseni. Freudi arvates on inimene
seega jäi üksi maja juhtima. Esimese maailmasõda hävitas tema valdused ja jäi majanduslikult ilma kõigest. Läheb laia maailma rändama. Läheb sõjaväkke ja pärast seda Viini ülikooli arstiks õppima. asub psühhoanalüüsi õppima. 1922 asutab Feud psühhoanalüütilise kliiniku. Reich on tema parem käsi. Väga suur poliitikahuvi. Saab üsna palju kannatada selletõttu, sest ei võeta seda temalt tõsiselt. Nt psühhoanalüütikud ei armasta poliitikat ja vastupidi. Läks seksuaalteooria rõhutamises veelgi kaugemale kui Freud. Freud keeldus talle psühhoanalüüsi tegemast, seetõttu läheb Reich Saksamaale, Berliini.. Astub kommunistlikusse parteisse. Lõi seksuaalse hügieeni kliinikuid töölisklassile. Nt õpetati, kuidas rasedusest hoiduda jne. Oli juudirahvusest. Tekkisid probleemid. Visati välja kommunistlikust parteist ja psühhoanalüütilsielt seltsist, sest mässas liialt vastaspoolega. Läks Taani. Saadeti välja (liiga julged ideed) ja sama kordus ka Rootsis
Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid kompleksidele keskendumisega kaasneb oht eemalduda unenäo sümbolitest ja nende mõistmiseks nende aktuaalsusest.Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule.Pöördepunktiks kahe analüütiku koostöös osutus Freudi klammerdumine seksuaalteooria külge. Freudi arvates oli seksuaalsuse aluseks bioloogiline tung.Jungi jaoks rajaneb seksuaalsus samuti bioloogilisel funktsioonil, kuid on samas ka ktoonilise(teispoolsuse) vaimu väljendus, mis kujutab jumala teist nägu, jumalapildi tumedat poolt. 1912.a. ilmus Jungi „Libiido muutumised ja sümbolid“, kus ta eemaldub teadlikult Freudi libiido mõistest.Freud mõistis libiido all sugutungi ning pidas seda ainsaks
Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude tõlgendamist. 3. Nietcshe Temalt võtab ta palju üle, kuid nende teooriad vastanduvad. Nietzschel on
1909 lahkus ta oma kliinikust ning sai 1910 vastrajatud Rahvusvahelise Psühhoanalüütilise Assotsiatsiooni esimeseks presidendiks. Jung ja Freud mõjutasid üksteist ning kujunemisjärgus psühhoanalüüsi üpris palju, kuid neil oli ka järjest suurenevaid erimeelsusi. Freud suhtus eelarvamusega Jungi okultismihuvisse ning seostas sellega kõike, mida hingest rääkisid filosoofia, religioon ja parapsühholoogia. Jung omakorda oli algusest peale kahtlev Freudi psühhoanalüütilise seksuaalteooria osas. Ta ei uskunud seda, et kõiki psüühilisi probleeme saaks seostada lapseea traumade või seksuaalsusega. Freud mõistis inimese seksuaalsust ehk libidot kui inimese peamist tõukejõudu, samas kui Jung oma hilisemates käsitlustes mõistis libido all üldist psüühilist ehk eluenergiat. Jungi häiris seksuaalteooria juures Freudi dogmaatilisus, mida ta mõistis kui soovi kahtlemist jäävalt maha suruda ning oma võimu kehtestada.
positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Seda etappi ei saa keegi elus vahele jätta. Seda alaväärsust on kõik kogenud ja tundnud. Psühhoanalüüs Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased lapsepõlvekogemused mõjutavad isiksuse arengut väga tugevalt. Veel pooldab ta unenägude analüüsi, tõlgendamist. Adler võtab üle veel mõned vähemolulised asjad. Nietzsche Temalt võtab ta palju üle. Nietzschel on näiteks üks põhimõiste "võimutahe" ja Adler kasutab
tõlgendaja, ja võibolla just sellise tähenduse andiski Nietzsche sõnale psühholoogia. Teine järeldus on, et tõlgendus aina peab tõlgendama iseennast, ja et seega paratamatult peab iseenese juurde tagasi tulema. Jung, Freud neuroosid hüsteeriaJung psühhoosid (kinnis) ideed Jung alustas Freudi toetades. Jungi assotsiatsioonide uuringud ja kompleksiteooria toetasid Freudi väljatõrjumisteooriat. peatselt hakkab Jung Freudi seksuaalteooria fundamentaalsust kritiseerima. Jungi huvitab enam erinevate kultuuride võrdlemine. Jungi ei huvita üksikisik js seks, vaid ideed, nende tagapõhi. 1912. a. pakub Jung välja libiidokontseptsiooni, millega lööb Freudist lahku, iha ja vaimsed häired on Jungi arvates põhjustatud kollektiivsest alateadvusest. Jungi koolkond vastandab end psühhoanalüüsile, nimetades oma distsipliini analüütiliseks psühholoogiaks. Jungi nägemus on alateadvusel ebaisikuline, universaalne,
annaabi.ee 
