meessugupool. ,,Eesti ajalugu gümnaasiumile" (autorid Andres Adamson ja Sulev Valdmaa, 2001) analüüsinud Riin Hiieväli leiab, et õpik on meestekeskne ning normatiivne: naiste elu ja tegevusalade kujutamine on jäänud tagaplaanile nii muinasaega kui ka keskaega käsitlevates peatükkides, kuid suureneb veidi uusaega puudutavates osades, kus pööratakse rohkem tähelepanu perekonnale. Seega võivad õpikud edasi anda seksistlikke hoiakuid ja aegunud stereotüüpe. Sootundlik pedagoogika proovib muuta seda, et muinasjuttudes oleksid printsid alati päästjad ja printsessid vajavad päästmist, st õpikud peaksid olema valitud sellised, mis annaksid nii tüdrukutele kui ka poistele edasi aine, ilma laskumata soostereotüüpidesse. Ruumiline paigutus: Viinis, Austrias 1999. aastal avatud lasteaed kasutab väga edukalt uut moodi siseruumide paigutust: tüüpiliste nuku- ja ehitusnurkade asemel on loodud avatud
tegema, nt püsti tõusma. Kui publik on täielikult teie vastu huvi kaotanud, peate tegema midagi ekstravagantset, kuid see peab olema teie kõne teemaga seotud. Publiku kaasahaaramise võimalused on: leidke nende hulgast vabatahtlik ja kutsuge ta lavale kaasake publik psühholoogiliselt, rõhudes emotsionaalsetele seostele Huumori kasutamine Kui annet ei ole, siis ei ole. Vägisi ärge nalja tehke. Ärge tehke seksistlikke või rassistlikke nalju. Ärge olge sarkastiline. Tehke nali kõnekeelseks ja pange puänt lõppu. Rääkige endaga juhtunud lõbusaid lugusid. Küsimustega toimetulek aimake küsimusi ette vastake küsimustele kõne lõpus ärge laske paaril küsijal domineerima hakata ärge laske küsijatel kõnesid pidada kuulake küsimust korrake küsimust ärge pakkuge huupi vastuseid
hakkab kaduma, sundige neid midagi tegema, nt püsti tõusma. Kui publik on täielikult teie vastu huvi kaotanud, peate tegema midagi ekstravagantset, kuid see peab olema teie kõne teemaga seotud. Publiku kaasahaaramise võimalused on: leidke nende hulgast vabatahtlik ja kutsuge ta lavale kaasake publik psühholoogiliselt, rõhudes emotsionaalsetele seostele Huumori kasutamine Kui annet ei ole, siis ei ole. Vägisi ärge nalja tehke. Ärge tehke seksistlikke või rassistlikke nalju. Ärge olge sarkastiline. Tehke nali kõnekeelseks ja pange puänt lõppu. Rääkige endaga juhtunud lõbusaid lugusid. Küsimustega toimetulek aimake küsimusi ette vastake küsimustele kõne lõpus ärge laske paaril küsijal domineerima hakata ärge laske küsijatel kõnesid pidada kuulake küsimust korrake küsimust ärge pakkuge huupi vastuseid
intiimsesse ruumi, jääb naisele mulje, et teda peetakse kerglaseks. Ka ülemus rõhutab alluva intiimtsoonis seistes oma üleolekut. 14 Tsoonireegleid eiratakse tavaliselt siis, kui inimest koheldakse objektina. Arst ja õde arutavad patsientide juuresolekul nende vaegusi, nii et haiged tunnevad end õhuna. Rassistlikult meelestatud valged arutavad mustanahalise kelneri ees oma vaateid, mehed räägivad naiskolleegide juuresolekul seksistlikke nalju, sõber jäetakse vestlusest välja, nagu poleks teda olemaski näiteis on küllalt. Kõigil neil juhtudel tunneb ignoreeritu end eikellenagi, juhusliku objektina. Territoorium sarnaneb personaalse tsooniga. See on koht, mida peate enda omaks, kus tunnete end turvaliselt. Oma territooriumil võite end lõdvaks lasta, ilma et peaksite muretsema sissetungijate pärast. Teie territoorium võib olla teie kodu, kabinet, lemmiktool või lapike
Mida on ära tehtud? 2004. aastal võeti vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Reguleerib eelkõige tööelu. Siiski seadusel on üksi vähe jõudu (suunab käitumist ,,ülevalt alla"), kui ei muutu tegelik praktika ja hoiakud ühiskonnas tervikuna. Mis on üldse sooline diskrimineerimine? Sotsiaalses mõttes, inimest koheldakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest lihtsalt sellepärast, et ta on sellest soost. Eraldi mõiste sugupoole ahistamine, mis sisaldab peamiselt seksistlikke hoiakuid ja remarke, mis on ühele sugupoolele solvavad ja alandavad. Lähisuhtevägivald. Vaimne, füüsiline ja seksuaalne vägivald. On suhteliselt massiline nähtus ning seetõttu ei saa seda vaadata kui häiritud psüühikaga indiviidide erandlikku käitumist, vaid põhjust tuleb otsida ühiskonnast. Ajalooline kontekst naise ja mehe erinev positsioon. Lähisuhtevägivalda soodustavad tegurid
On vaieldav, kas keel saab olla seksistlik vaid meeste või naiste suhtes. Keel saab näidata mehi vähem täielike, ja vähem inimlike, vähem õigusi omavatena kui naisi. Kas sel juhul on tegu seksismiga, oleneb ühiskonnas valitsevatest võimusuhetest. On kaheldav, kas keelel, mida kasutatakse n-ö meeste vähendamiseks, on sama efekt nagu keelel, mida kasutatakse naiste vähendamiseks. Seda seetõttu, et keelekasutuse taga on erinevad võimusuhted. Seksistlikke keeli saab vaadelda 2 viisil: keelesüsteemisisene seksistlikkus ja teatud liiki keelekasutuse seksistlikkus. Keelesüsteemisisene seksistlikkus avaldub sõnavara sümmeetrias ja asümmeetrias. 35. SEKSISTLIKUST KEELEKASUTUSEST SÜMMEETRIA JA ASÜMMEETRIA NÄITEL Sümmeetria näiteks võib tuua hobuse mõisted. Hobune ise on üldmõiste, mida kasutatakse mõlemast soost loomade puhul
rohkem mehe kui naise vaimule, et selles on naistevastasust ja on suunatud naiste üle valitsemiseks. Feministlik matemaatika või astronoomia on absurdsed, fem. Ajalugu ja kirjanduskriitika täiesti respekteeritud valdkonnad. Fem. Poeetika on kentsakas. Iddo Landau filosoofia mehekesksusest ...on toonud välja viis argumenditüüpi, millega on põhjendatud filos. Läbivat mehekesksust. 1. Paljudes filosoofiatekstides leidub mehekeskseid või seksistlikke metafoore, mis suunavad 65 kogu arutluse käiku. 2. Suur osa klassikalisest fil. On seksistlik. 3. Mõni areng filosoofias on soodustanud naiste diskrimineerimist. 4. Mehekesksust läbib kogu Õhtumaa metafüüsika. 5. Fil. Ei arvesta naise mõtlemist ja kogemust. Naise mõtlemine erineb mehe omast tema
annaabi.ee 
