katehhoolamiinid (stimuleerivad liikumist lihasrakkudesse). Kaalium on oluline pea kõikide keharakkude ainevahetuses, neuromuskulaarses erutusjuhtes ja südame- ning skeletilihaste kontraktsioonis. Kaaliumi eritumine organismist toimub peamiselt neerude kaudu. K + filtreerub glomeerulites ja reabsorbeerub proksimaalsetes tuubulites ning Henle lingus. K + sekretsioon distaalsetes tuubulites on konkureeriv vesinikioonide sekretsiooniga ning toimub vahetusena Na + ioonide vastu. Seda protsessi mõjutavad happe-alustasakaal, karboanhüdraasi aktiivsus tuubulusrakkudes ning kortisool, aldosteroon ja mõned muud steroidid. Kaaliumi eritumine uriiniga sõltub toiduga saadavast hulgast, neerude funktsioonist, seerumi mineralokortikoidide tasemest, happe-alustasakaalust.
Follikulaarfaas Östradiooli ja inhibiin B produktsioon kasvab progresseruvalt areneva folliikli poolt FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus tingib folliikli värbamise 4-5.tsükli päeval; 5-7.päeval valitakse välja üks folliikel, dominantse folliikli küpsemine toimub 8-12. päeval ja ovulatsioon 13-15.päeval Follikulaarfaasi kestus on ~13 päeva Folliikli valimine ja valmimine ovulatsiooniks on seotud androgeeni, östrogeeni, progesterooni ja inhibiin B biosünteesi ja sekretsiooniga; nende hormoonide produktsioon sõltub teeka- ja granuloosarakkude interaktsioonist; FSH ja LH modifitseerivad folliikli küpsemist Ovulatoorne faas o LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv o enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17- hüdroksüprogesterooni --> algab granuloosrakkude luteiniseerumine o LH ja FSH sisaldus suureneb eritustipuni, samasse ajastub östradiooli max
1. Seedeelundite ehitus ja funktsioon Mao ja soolestiku peaülesanne on muuta söödud toit resorbeeritavateks koostisosadeks ja need kehasse vastu võtta. See algab mehhaaniliste protsessidega (peenestamine, segamine, transport) ning ensüüme sisaldavate seedenõrede sekretsiooniga, mis lõhustavad hüdrolüütiliselt valgud, rasvad ja süsivesikud imendatavateks fragmentideks (seedimine). Vesi, vitamiinid ja mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad)
24. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 25. Millise aminohappe asendus LDL retseptori järjestuse Tyr-X-X-Q Q positsioonis mõjutab LDL sisenemist? Phe 26. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 27. Milline raku loetletud komponentidest ei ole otseselt seotud sünteesi või sekretsiooniga? Lüsosoomid 28. Milline järgnevalt nimetatud asjaoludest põhjustab kõikide makromolekulide tüüpide akumuleerumist lüsosoomides? H+ATP-aasi inaktiveerumine lüsosoomide membraanis 29. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 30. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 31
abil kahjutuks tegema ilma patoloogilise reaktsioonita, siis on ta selle aine suhtes immuunne. NEERUD On sojakujulised vüi aedoakujulised. Neerud on paarilised, 10.12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300 gr. Neerude funktsioonid - Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon - Teguleerivad vereplasma ioonide konsentrarsiooni, nendest olulisemad: Na +, K´+, Ca2+ , Cl- , vesinikkarbonaat-(HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. - Reguleerivad aluse-happe tasakaalu H+ sekretsiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga kui on aluselisuse liig. - Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. - Regullerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. - Elimineerivad valkude katabolsimi ääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. - Elimineerivad ravimeid( penitsilliin) ja mürke - Sünteesivad erütropoetiini
läbivoolavate kapillaaride arv, tõuseb temperatuur. Keemilised ja füüsikalised faktorid O2 eraldumiseks-Töötavates lihastes suureneb verega läbivoolutavate kapillaaride arv, tõuseb temp, CO2 osarõhk ja happeliste AV jääkide hulk, mille tõttu annab arteriaalne veri hapnikku kergemini ära. Happe-aluse tasakaalu regulatsioon-Arteriaalne pH=7,4. AV tekib rohkem happelisi jääke, kui aluselisi. Reguleeritakse CO2 eraldamisega kopsude kaudu ja neerudes H+ sekretsiooniga uriini. Kopsu verevarustuse iseärasused- Verega voolutatakse läbi just neid alvioole, mida ventileeritakse. Hingamise neuraalne regulatsioon-lihastöö ajal nii aktiivne, et humoraalne ei jõua isegi alata. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus olev hingamiskeskus, kus eristatakse sisse ja välja hingamiseks kasutatavaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuvinformatsioon, mida edastavad kemo, termo, valu ja
2. Endokriinsed e. Sisesekretsiooni (viimajuha puudub, toimeained verre) nt: kilpnääre, neerupealised Asukoha järgi: 1.Epiteelisisesteks e. endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist · Rakud ja ETM on selgesti eristatavad Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.)
labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon Reabsorptsioon Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad : Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja sulfaatioon 4. Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ sekretsiiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga, kui on aluselisuse liig 5. Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu 6.Sünteesivad erütropoetiini 7. Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ehk uurea ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit
spetsialiseerinud ühele või mõnele taimeliigile. Mutualistlikel bakteritel on genoomist võimalik leida palju biosünteesi eest vastutavaid geene, samas kui patogeenidel võib leida palju degradatsiooniks vajalikke ja virulentsusgeene. Patogeenidel on vaja degradeerida taimeraku seina, samas kui mutualistlikud bakterid pigem aktiveerivad stressivastuse geene, mis aitavad taime tekitatud stressist jagu saada. Kui patogeenidel on levinud palju sekretsiooniga seotud geene, siis mutualistlikel bakteritel on leitud lämmastiku fikseerimisega geene ning isegi ribuloos bisfosaat karboksülaas/oksügenaas (RubisCO) valke. Võrreldes risosfäärsete bakteritega on endofüütide hulgas rohkem levinud aspartaadi/maltoosi (Tar) ja dipeptiidide (Tap) kemotaksisega ja katabolismiga seotud geene. Samas kui patogeensetel bakteritel on rohkem leivnud seriini metabolismiga seotud geene. Lisaks on nii endofüütidel kui ka risosfäärsetel
annaabi.ee 
