arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd- suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15) Kodanikeühiskonna käsitlused Riigi tekke teooriad Teokraatlik Patriarhaalne Lepinguteooria Orgaaniline teooria Vallutuste teooria Marksistlik teooria Ajaloolised riigitüübid Held 1995: riigikordade põhiklastrid: Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid Feodalism: jagatud võimuga süsteemid Seisusteriik Absolutistlik riik Modernne rahvusriik Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid: Linnriigid Feodaalsüsteemid Patrimoniaalsed impeeriumid Rändrahva- või vallutusimpeeriumid Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid Ühiskondade areng Algeline ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja isiksus on kokku sulanud Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja isiksus hakkasid teineteisest eristuma Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja
Uusline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs. Teokraatlik riik vs. Kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriike. Üksikriik, föderatsioon e liitriik ja konföderatsioon e riikide liit Riigi tekke teooriad Teokraatlik, patriarhaalne, lepinguteooria, orgaaniline teooria, vallutuste teooria, Marksistlik teooria Traditsiooniline impeerium Maa-alalt võib olla suur, kuid hägus. Feodaalriik Monarh, võim oli jagunenud feodaalide-sõjameeste vahel. Seisusteriik Absolutismiga kujunes riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks...
Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik
Riigi tekke teooriad: · teokraatlik · patriarhaalne · lepinguteooria · orgaaniline teooria · vallutuste teooria · marsksistlik teooria 1 Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe. Ajaloolised riigitüübid: 1)Traditsioonilised impeeriumid maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes 2)Feodaalriik suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund 3)Seisusteriik linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus 4)Absoluutne riik suveräänsus,territoriaalsus,bürokraatia,kontroll sunnivahendite üle,maksustamine 5)Moderne rahvusriik kontroll sunnivahendite üle,avalik bürkoraatia,territoriaalsus,suveräänsus,põhiseaduslikkus,umbisikuline võim,legitiimne võim,kodakondsus,maksustamine 1 Tutvusta modernse riigi tunnuseid. Modernse riigi tunnused: · kontroll sunnivahendite ülekandmine
Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik. Traditsiooniliselt andamit võtvad impeeriumid, oli vähe arenenud infrastruktuur, mis tõttu ei olnud riik väga ühtne ning valitseja võim ei ulatunud kõigini. Sellised riigid olid näiteks Vana-Egiptus, Pärsia ja inkade riik. Feodalism oli keskaegses Euroopas. Antud riigitüüpi iseloomustab kõige paremini lääniisanda ja vasalli suhted. Seisusteriigi riigitüüp oli Euroopas kesk-ja uusaja piiril, kus olid üsnagi selgelt piiritletud
kuuluva ala kuuluvuse muutuse (Dauphine, Sileesia) n Lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet) n Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik n Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei-sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes n Kuningas kõrgemalseisva vahendajana n Suurem institutsionaliseeritus n Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad
vasall), mis moodustab püramiidse hierarhia, erasõjaväed, -vaenused, -maksud, sisuline riigitus, senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile kuuluva ala kuuluvuse muutuse, lojaalsusel, korduvusel ja ettemääratusel põhinev feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet), kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine. Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus. Absolutistlik riik - riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud
annaabi.ee 
