Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.5 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin artikli internetis mis on seotud transaktisonaalne analüüsiga. Sealt lugesin välja, et Transaktsionaalne analüüs on teooria, mida on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada seda, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb ego-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui Humanistlikku Psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või enese-teostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda on vastutavad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhku asetatakse üldisele heaolule ja eneseteadlikkuse suurenemisele. Vastutust muutuse eest pannakse kindlalt kliendi enda kätesse. Eric Berne, MD (sünd. 1910, Montreal Kanada, suri 1970) on teinud keerulise interpersonaalse
Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne. 12. Pärast andmete kogumist, analüüsimist ning tõlgendamist on järgmine õendusprotsessi etapp õendusdiagnoos. 13. Õendusdiagnoos on kliiniline otsustus individuaalse, perekondliku või kogukonna vastuse kohta aktuaalsete või tõenäoliste tervisprobleemide või eluprotsesside/situatsioonide puhul. See eristab õendusdiagnoosi arsti poolt pandud diagnoosist, mis põhineb haigustel, sümptomitel ja seisunditel, mis vajavad ravi. 14. Õendusdiagnoos keskendub patsiendi toimetulekule ja on aluseks õendusabi plaani koostamisel. 15. Õendusdiagnoosi esimeseks komponendiks on identifitseerida probleem(-id), mida patsient kogeb või võib edaspidi kogeda. Teiseks komponendiks on tekkepõhjused, mis on vajalikud probleemi vältimiseks, minimiseerimiseks või lahendamiseks. 16. Pärast õendusdiagnoosi sõnastamist järgneb õendusprotsessis planeerimisetapp, mis
.. a. Kuidas võtta edaspidi omaks mittesüüdistava suhtumise raamistik, mis lubab mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab (tal on õigus elada!) omas maailmas? b. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? c. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord kommunikeerun ning millise(t)s teadvuse seisundi(te)s see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen ( = olen ise valinud!) määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. d. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts, K.) Konflikt ei ole ainult halb. Kui konfliktis jõutakse lahendusi, mis rahuldab kõiki
1. Kuidas võtta edaspidi omaks mittesüüdistava suhtumise raamistik, mis lubab mul mõista ja tingimusteta aktsepteerida seda, et teine inimene elab. 2. Mida minu reaktsioonid, hinnangud ja arusaamad räägivad minust endast? Mida kasulikku ma sellest olukorrast õppisin? Mida uut sain teada enda kohta? 3. Millisest seisundist sõltuvat ma sarnastes olukordades mõnikord eraldun ning millises teadvuse seisundis see toimub? Millistel seisunditel (masendus, kurbus, ärevus, rõõm, viha) ma lasen määrata oma maailma kogemise ja suhtlemise raamistiku ning milline minu seisund tõkestab juurdepääsu kasuliku, positiivse seisundi ressurssidele. Mida, kuidas ja kuna täpselt sellest olukorrast õpitut on mul võimalik rakendada tulevikus oma eduka suhtlemise vankri ette? (Palts. K, 2012) 12 KOKKUVÕTE
Minu jahisaak on masendavalt raskesti tabatav; niipea kui ta taandub ühe argumendi ees, ilmub "ta" taas uues kuues, näiliselt süütu kõikide süüdistuste ees. [2659] Millist ettekujutust kvaalidest ma püüan välja juurida? Kõigel reaalsel on omadused ning kuna ma ei eita teadvusliku kogemuse reaalsust, möönan ma, et teadvuslikul kogemusel on omadusi. Enamgi veel, ma möönan, et iga isiku teadvusseisunditel on omadusi, mille tõttu noil seisunditel on selline kogemussisu, nagu neil on. See tähendab, et alati kui keegi kogeb, et miski on pigem ühtviisi kui teisiti, on see tõene tänu neis sel ajal millegi toimumise mingisugusele omadusele, kuid need oma- dused erinevad traditsiooniliselt teadvusele külge kleebitud omadustest sedavõrd, et oleks äärmiselt eksitav kutsuda ainsatki nende hulgast mõneks kauaotsitud kvaaliks. Kvaalid peaksid olema erilised omadused, oma teatud raskesti defineeritaval viisil
muusikal (Bali ja Jaava saarte gamelani kõla, rütmika, heterofooniline faktuur)). 3 1890.-el tuleb teatrisse sümbolism (Kirjanduses oli impressionism sümbolism). Selleks, et esitada belgia ja prantsuse sümbolistide näidendeid, asutatakse spetsiaalne teater – kunstiteater. Sümbolistliku teatrit iseloomustab: • Pole otsest tegevust • Põhitähelepanu on meeleoludel, seisunditel • Puudub psühholoogiline areng • Tegelased ei tegutse, vaid kogevad oma Saatust (sümbolistidele oluline jõud) Tegevus, lavastused olid üsna staatilised. Taotlus oli selles, et publik tajuks mingit saatuslikku jõudu. Tähtsus oli: lavakujundusel, valgustusel, värvid, helid (krabinad, nt „öine mets“, merekohin, sammud) Sümbol – vihjab märkidele, aga ei seleta midagi. 3. Teater ja ooperiteater 20. sajandi esimesel aastakümnel Saksamaal, Austrias ja Itaalias
probleemi lahendamiseks). 56 Karjäärinõustamine Teised hoiakud ilmnevad enamasti stressisituatsioonis. Nende põhjused on aga märksa süga- vamad ning võivad peituda kasvatuses. Neid hoiakuid illustreerib “hoiakute mägi” (IV osa Kasulikud lisamaterjalid). Transaktsionaalne analüüs Transaktsionaalset analüüsi on traditsiooniliselt kasutatud selleks, et kirjeldada, kuidas me suhtleme teistega ja endaga. See põhineb mina-seisunditel ja seda on kirjeldatud kui huma- nistlikku psühhoteraapiat. Humanistlik koolkond aitab neid, kes otsivad isiklikku arengut või eneseteostust, aidates klientidel saada rohkem teadlikuks sellest, et nemad üksinda vastuta- vad selle elu loomise eest, mida nad elavad. Rõhk on asetatud eneseteadlikkuse suurenemi- sele. Vastutus muutuse eest asetatakse kindlalt kliendi enda kätesse. Teooria põhineb sellel, et kõik inimesed on OK ning kõigil on võime mõelda
Lambda väljendab inimese subjektiivset suhtumist vastuvõetava otsusega seotud riski, st majandussubjekti intuitiivseid ootusi ja riskikalduvusi väliskeskkonna juhitamatu mõju arvestamisel. Antud reegli peamine puudus seisneb selles, et võtab kaalumisel arvesse ainult ekstremaalsed kasulikkused. Laplace’i reegel lähtub eeldusest, et kõigil väliskeskkonna seisunditel on võrdne tekkimisvõimalus, st tõenäosuste jaotuse kohta puudub igasugune täpsustav info. Puudub ka põhjus ühe või teise seisundi eelistamiseks. Savage-Niehansi reegel – lähtealus erineb eeltoodute omadest. Kasulikkusemaatriks teiseneb saamata jäänud tulude maatriksiks. Reegel teiseneb äärmusjuhul maximinireegliks.
annaabi.ee 
