Eesti Vabariigi kirjandus aastatel 1920 1940 Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917 aastal, mil ,,Noor- Eesti" järglasena astus areenile ,, Siuru" rühm.Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja,Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkis siurulaste vahel konflikt, mille tulemusena lahkusid avalikult Marie Under ja Artur Adson
Demokraatia asendumine diktatuuriga tähendas majanduselus seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis-ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota, kellele ning millistel tingimustel toodangut müüa jne. Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus. Suur majanduskriisEestis 1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt. Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline
kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti Kirjanike Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Õpetajate Selts jt. Eesti kultuurielu kaasajastus kiiresti, kuid ei hääbunud ka traditsiooniline rahvakultuur. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917.aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajad nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu,Artur Adson. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel ajal perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,,Taavet Soovere elu ja surma".
Emane koeb marjaterad keskmiselt poolteist nädalat pärast paaritumist. Munemise ajal viljastuvad marjaterad spermatofoorist lahustunud spermatosoididega. Marjaterad kinnituvad lima abil laka ja selle alapoolel paiknevate jalakeste külge, kuhu jäävad kuni kevadeni[2]. 6.4.1 Muna areng Esimene talv koos emaga. Marja arengus on eriti kriitilised esimesed 150 kraadpäeva (päevade arv korrutatud vee temperatuuriga). Seejärel algab muna arengus talvine seisakuperiood diapaus. Muna arengu esimesel etapil kujuneb blastoderm. Sel ajal on muna väga tundlik mehhaaniliste ja ka keemiliste mõjutuste suhtes (nüüd ei tohiks vähki transportida ega desinfitseerida). Sel ajal on ka oluline, et vee temperatuur ei langeks liiga madalale: vähk muneb enamasti 3,76,5-kraadises vees, muna areneb normaalselt pisut üle kolmekraadises vees. Kui vee temperatuur langeb kiiresti alla kolme kraadi, pidurdub areng ja muna võib hukkuda teiste keskkonnamõjude tõttu.
1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Vabariigis tegutsenud teadlastest omandasid maailmamaine astronoom Ernst Öpik, põlevkivikeemik Paul Kogerman, neurokirurg Ludvig Puusepp, botaanik Teodor Lippmaa, majandusgeograaf Edgar Kant. Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Kirjandus. Esimese maailmasõja aastail eesti kirjanduselus tekkinud seisakuperiood lõppes 1917. aastal, mil ,,Noor-Eesti" järglasena astus areenile ,,Siuru" rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori, koondudes ,,Arbujate" rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro. Kujutav kunst. Selles loomevallas valitses 1920. aastatel väga kirev pilt.
Spermatogenees: toimumiskoht munandites (väänilistes seemnetorukestes spermatgeenses epiteelis). Algusaeg 12-14. Lõpp teoreetiliselt kestab elulõpuni, kui mingid häired seda ei katkesta. Tsükli kestvusena mõistetakse aega, mis kulub ühest eelrakust nelja viljastumisvõimelise spermi tekkeni. Inimesel selleks ajavahemikuks on 76-84 päeva. Spermatogeneesi kulg: spermatogenees algab looteeas munandite algmete kujunemise ja eellasrakkude populatsioonide kujunemisega. Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes. Kõigepealt on spermatogoon, milles on toimunud DNA kahekordistumine (92 DNA molekuli) spermatogoonid jagunevad (teine jagunemine) formeerumise etapp kujunevad spermid (a´23 DNA molekuli). Esimene ja teine jagunemine kannab nimetust meioos. Eritingimused : 1) nõuab kehatemperatuurist 2-3 kraadi madalamat temperatuuri, mis saavutatakse kahel viisil: munandid laskubad kõhuõõnest munandikotti, mis
o H oli esimene NLi juht, kes külastas USA-t -> tema maailmapilt avardus, kuid tahtis endiselt sotsialismi o Uudismaade ülesharimine Kazakhstanis (saak oli, aga seda ei saanud transportida ega ära koristada -> raiskamine) o Probleemiks oli korterikitsikus -> hruštšovkad o 1964 võeti H paleepöördega maha 1964 tõusis NLKP etteotse Leonid Brežnev (stagnatsioon ehk seisakuperiood oli 1964-84) o 1968 – Tšehhoslovakkia ja Brežnevi doktriin o Jätkus käsumajandus, mis muutus järjest hullemaks (kõik muutused tootmises tuli kooskõlastada Moskvaga) o Vahetuskaubandus – varastati oma tehastest, varastati teiste vabrikutöölistega o Levisid haigused, hinnad olid madalad, kolhoosi töötajate palgad tõusid, tasuta haridus ja tervishoid o Paljud senised kampaaniad lõpetati, elu muutus rahulikumaks
annaabi.ee 
