Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad mõõdistamise andmed. Nivelleerimine, so. maapinna punktide kõrguste vahe e kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel,
Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire
40.Millised on soovitatud pinnasetingimused pinnasereeperi asukohale? Soovitavad pinnasetingimusedpinnasereeperiasukohale: kaljupinnas või kõrgemad kohad jämedateraliste liivapinnastega; põhjavee sügavusel vähemalt 34 m; põldudest eemal; vältima karsti ja pinnaseroome alasid ning kohti kus on oodata mäe, ehitus või põllumajandustöid. 41. Loetle reeperite neli põhitüüpi: Põhja, fundamentaal , pinnase, seinareeperid. 42.Millisel juhul kasutatakse riiklikes kõrgusvõrkudes fundamentaalreepereid?Fundamentaalreeperiga kindlustatakse I ja II klassi nivelleerimiskäikude sõlmpunktid. 43.Nimeta kaks igasuguse traditsioonilise kõrgtäpse nivelliiri põhilist tehnilist näitajat......? Kõrgtäpse nivelliiri tehnilised näitajad: 1 – nivelliiri pikksilma suurendus, 2 – ühe km kahekordse käigu keskmine ruutviga;
km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimisekäigud; nivelleerimistulemuste kontroll Nivelleerimiskaigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). II osa 1. Mis on Teodoliit?
Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse ehitise vundamenti või pinnasesse. Liigid: Pinnasereeper - asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Seinareeperid - sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist kronstein, mis ulatub asetuspinnast (sein, samams vms) välja. Fundametaalreeper - 2 m pikkune varras, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeperi tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast. Põhjareeper - manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis paigaldatakse puurimisseadme abil kuni 100 m sügavusele. Põhjareepeti tsenter asetseb 1 m sügavusel maapinnast.
vähemalt 0,5 m allpool. Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2 m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1 m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimiskäigud; nivelleerimistulemuste kontroll. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b).
Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. Lähtepunkti all ilmselt mõistetakse Kroonlinna nulli, mille alusel on kogu Eesti kõrgusvõrk üles ehitatud, ei leia otsest seletust raamatust aga kontekstist loen mina seda niimoodi välja. (Karli) Riigi kõrgusvõrk rajatakse kõrgtäpsete ja täpsete (I, II ja III klassi) nivelleerimiskäikude süsteemina, mis on maastikul kindlustatud püsireeperitega. Püsireeperiteks on maa-alused põhja-, fundamentaal- ja pinnasereeperid ning seinareeperid ja -märgid. Eesti riikliku kõrgusvõrgu reeperite absol. kõrgused on arvutatud Soome lahe keskmise nivoo suhtes Kroonlinna nullist 1977 a. Enne Kroonlinna nulli oli Eestis kõrgusvõrgu lähtenivooks Tallinna sadamas asuva mareograafi aastatel 1923 kuni 1932 registreeritud andmete põhjal määratud Soome lahe keskmine veetase. Reeperite kaugus on keskmiselt 1,5 kuni 2 km, seinamärkide vahekaugus on 10 kuni 15 km. Tänapäeval kasutuses oleva I klassi (ehk kõrgtäpse)
Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega. · Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. · Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. · Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea
kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega. Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks
annaabi.ee 
