Nõutud on valandi minimaalne seinapaksus t1 . 2.1 Leida vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus nvert 2.2 Skitseerida vastav pind (tähistada HV, RV, t1, x1, T, P) Osa 3. Vertikaalne vorm kõrgusega HV ja raadiusega RV pöörleb kiirusega n. Vormi valatakse sulametalli kogus Vmet. 3.1 Arvutada vajalikud pöördkeha vabapinna koordinaadid 3.2 Skitseerida tekkiv pind (tähistada HV, RV) 3.3 Kontrollida valandi seinapaksuse vastavust lubatud hälbele R. Algandmed võtta tabelist vastavalt variandile kus: HV Valuvormi kõrgus (pikkus), mm. RV Valuvormi raadius, mm. K koormustegur (mitu korda tsentrifugaaljõud ületab gravitats. jõu) Vmet vormi valatud sulametalli kogus, cm3. t1 valandi seinapaksus vormi ülemises osas, mm n vertikaalse valuvormi pöörlemiskiirus, p/min. R lubatud seinapaksuse kõikumine, mm
momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Sillustala tööpõhimõte. Monteeritavad sillused ja armeeritud kivisillused. Kasutatakse armeeritud raudbetoonsilluseid ja kivisilluseid (võib kasutada ka terasprofiile). Raudbetoonsillus on tavaline raudbetoontala, üldjuhul lihttala. Arvutuslikult ei ole vahet raudbetoonsilluse ja armeeritud kivisilluse vahel. Koormus sillustalale sõltub müüritise kõrgusest tala peal koormuse rakendusjoone ja tala pea-lispinna vahel.
Trumli lä bimõõt valitakse võrdne plo kiratta lä bimõõduga (4, lk 29), ehk arvutan vaja liku plokiratta läbimõõdu. Dpl ( e - 1 ) Dtross kus e - tegur, mis sõltub tööreziimist , e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm Valin trumli läbimõõduks Dtrummel := 400mm Trumli seinapaksuse määramine Kasutan malmtrumlit, mille seinapaksus arvutatakse järgneva valemiga := 0.02 Dtrummel + 10mm = 18 mm (4, lk 29) Malmrumli seinapaksus peab olema suurem kui 18mm. (4, lk29) Trumli soone raadius 11mm trossile R := 7mm, soonte samm t 1 := 13mm, soone sügavus c1 := 3mm (1, Tabel 24, lk 21) Trumli pikkuse leidmine l = 2ls + 2l ä + l 0 (4, lk 29) l s trumli keermestatud osa pikkus
funktsioonist kasvavas puus. Koos sekundaarkihi moodustamisega algab ka rakuseina lignifitseerumine ehk puitumine. Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. (Joonis moodle, teema 3, puidu anatoomia lk 2). 13. Kirjeldage okaspuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Okaspuidu mikroehituse iseloomulikus elemendiks on trahheiidid. Trahheiidide erineva seinapaksuse tõttu on nähtavad aastarõngad. Säsikiired hõlmavad okaspuidu üldruumalast 5...10%. Okaspuude säsikiired on enamuses üherealised. Lehisel, männil, seedril ja kuusel on säsikiired mittehomogeensed - nende üla ja alaservades on horistontaalsed trahheiidid väikeste koobaspooridega ja säsikiirte keskosa koosneb parenhüümrakkudest. Nende liikide säsikiirte hulgas on ka mitmerealisi sellsites säsikiirtes paiknevad
D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga (sele 2.17). Tooriku purunemisvõimaluse vähendamiseks ümardatakse templi ja matriitsi servad. Templi ja matriitsi vaheline pilu z = (1,1...1,2)s (s on pleki paksus). Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis surub ääriku matriitsi otspinna vastu. Õhendusega sügavtõmbamine erineb tavalisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele 2.16). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt selliste toodete tootmisel, mille pikkuse ja läbimõõdu suhe on suur (õhukeseseinalised torud ja anumad, näit. joogipurgid, tulekustutite ja gaasiballoonide korpused jms.) Sele 2.16. Õhendusega sügavtõmbamine -8- Sele 2.17. Sügavtõmbamine
seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; eraldiseisvalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus. Horisontaalkoormusteks on nt. pinnasesurve. Arvutusskeem. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseina vastupanu vertikaalsuunas kontrollitakse kui ekstsentriliselt surutud seina, kus NSdNRd = mA*fk/M. Seina kontrollime maksimaalse momendi kohas. Keldriseina vastupanu kontrollimisel horisontaalsuunas eeldatakse, et sein hakkab tööle võlvina, mis moodustub seinapaksuse sees. Avad müüritises. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmine. Avad müüritises võivad olla erinevate suurustega. Avaks võib lugeda ka müüritises olevat väiksemat auku, kuid enamasti on müüritises avadeks ukse- või aknaaugud. Avade kohal olevate koormuste vastuvõtmiseks kasutatakse erinevaid monteeritavaid- või plokksilluseid, mis on armeeritud. Läbi silluste suunatakse ülevalt tulevad jõud tugedele. Talasilluse tööpõhimõte
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus
2. Tempermalm (mallable cast iron) on vaba grafiidiga malm, mis tekib valge malmi termotöötluse, grafiidistava lõõmutuse teel. Sellist malmi ei nimetata grafiid osakeste kujujärgi vaid omaduste ja omaduste saavutamise järgi termpermalmideks. Termpermalmides on grafiit pesakujuga ja sellest tulenevalt plastne ja tugev. Pesa grafiit tekib kui valget malmi pikka aega kuumutada. Tempermalmi (2,2-3,2% C) iseärasused: a. Väikese seinapaksuse ja massiga valandite tootmiseks, põhjuseks kiire jahtumine mille tingib valge malmi struktuur. b. Suhteliselt halb vedelvoolavus mis tingib kõrge valutemperatuuri (1500-1550°C). Seega läheb vaja tulekindlamaid ja parema gaasi läbilaskvusega valuvorme. c. Suur kahanemine (1,5-2%) põhjustab kahanemistühikuid e. poore. Kasutada tuleb alati kompensaatoreid. d
Seina arvutuskõrguse määramine. 1) Seina arvutuskõrguse võib määrata avaldisega hef = nh , kus hef - seina arvutuskõrgus; h - korruse puhaskõrgus; n - vähendustegur, kus n = 2, 3 või 4 sõltub seina kinnitustingimustest. 2) Vähendusteguri n võib võtta : a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või rb vahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale 2/3 seinapaksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm. 2 = 0,75, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1.0, b) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva puitvahelae või katusega või puitvahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale vähemalt 2/3 paksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm 2 = 1.0,
Sisesoonte treimine. Täisnurksete sisesoonte treimiseks kasutatavate sooneterade tööosa kujundusgeomeetria on sama mis välistreimisel kasutatavatel.Sisesooneterad on kas tervikterad või koostatavad. Et treial ei näe sisesoone treimist, on väga tähtis kasutada piki ja ristiettenihke limbi või piirikuid. Laia sisesoont treitakse algul risti-, seejärel pikiettenihkega. Sisesoone laiust ja kaugust ava otsast kontrollitakse nihiku või sablooniga. Soone läbimõõt tehakse kindlaks seinapaksuse mõõtmise teel. Esmalt võetakse välistastriga seinapaksus a enne treimist ja kantakse üle joonlauale. Nüüd viiakse tastri üks kombits soone põhja, muutmata seejuures kombitsate asendit, teine kombits näitab siis puksi välispinnale asetatud joonlaual soone koha seinapaksust. Soone läbimõõt arvutatakse valemiga : d = D 2h, kus D on puksi välisläbimõõt. Täpsemalt saab soone läbimõõtu mõõta nihikuga, millel on erimokad.Nihikul loetud
sihtmõõtmed saavutanud. • Primaarkihi sisepinnale hakkab ladestuma sekundaararengu käigus tsütoplasma (rakumahla) poolt biosünteesitud tselluloos ja hemitselluloosid – tekib sekun- daarkiht S1-S3 • Sekundaarkihi (S1-S3) paksus sõltub raku funktsioonist kasvavas puus. • Tugirakkude seinapaksus ületab tunduvalt põhiliselt säilitusfunktsiooni täitvate parenhüümrakkude seinapaksuse. • Koos sekundaarkihi moodustumisega algab ka rakuseina lignifitseerumine e. puitumine. • Protsess algab rakkude nurkadest ja levib seejärel kogu rakuseinas. • (Levinud arvamuse kohaselt tselluloos ladestub päevavalguses ja ligniin pimedal ajal, seega vaheldumisi.) • Kambiumi raku pooldumisprotsess kestab keskmiselt 1 päev. • Puiduraku kasv tütarrakust trahheiidiks kestab umbes 20 päeva.
D = 100 m m 10 D = 150 m m 4 t 0 10 20 30 40 50 60 m m Joonis 6.3 Õõneslati seinapaksuse mõju lati aktiivtakistusele. Alumiiniumlatt, pikkus 1000 m, sagedus 50 Hz. Võrrandi (6.3) lahendamisel on lisaks pinnaefektile vaja arvestada ka lati alalisvoolutakistuse sõltuvust temperatuurist. Selleks võib tegeliku eksponentsiaalse sõltuvuse piisava täpsusega asendada lineaarsega (vt jn 6.4). Kui temperatuuril 1 on teada juhimaterjali eritakistus 1 , siis avaldub takistuse sõltuvus temperatuurist 1 l
Võimalik varustada erinevate otsikutega ja digitaalnäiduga. Mõõdetava pikkuse tegelik väärtus on võrdne seademõõdu ja hälbe algebralise summaga. Mõõtemehanismis on kasutusel täpishammasratasülekanne. 58 Siseindikaator omab spetsiaalset abikonstruktsiooni silindriliste sisemõõtude kontrollimiseks, sügavusindikaator abipinda ning seinapaksuse indikaator harkset mõõteotsikut. d) Kellkomparaatorid (dial comparators) on analoogsed kellindikaatorile kuid lühikesema käiguulatusega (kuni 1 mm) ja täpsemad (jaotise väärtus kuni 0,002 mm). Mõõtmisel võrreldakse etalonväärtusega. e) Optimeetrid ja mõõtemikroskoop. Kasutatakse optilisi omadusi mõõtmisel. e) Nurgamõõtevahendid. Nurka mõõdetakse otseselt nurgamõõtevahendiga (analoogne nihiku põhimõttele) või
mise skeemidest on tuntuimad tõmbamisega veni- Voltide vältimiseks kasutatakse surverõngast, mis tamine (sele 2.19a) ja mähkimisega venitamine surub ääriku matriitsi otspinna vastu. (sele 2.19b). Õhendusega sügavtõmbamine erineb tava- Reljeefstantsimine seisneb reljeefi sissevaju- lisest sügavtõmbamisest selle poolest, et toimub tamises plekki ilma tooriku paksuse muutumiseta õõnsa lähtetooriku seinapaksuse vähenemine (sele (sele 2.20). Tooriku lähtepaksuse säilumine on 2.17). Sellist tehnoloogiat kasutatakse tavaliselt reljeefstantsimise põhierinevus võrreldes vermimi- 58 sega (näit. müntide vermimine), mille eesmärk on oma tööpõhimõttelt sarnased vormstantsimisel samuti pinnareljeefi moodustamine. kasutatavate pressidega (vt. sele 2.10). Sele 2.18. Ahendamine
annaabi.ee 
