Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Ürgaega võib nimetada ka muinasajaks või esiajaks. Muinasaja perioodid võib jagada kolme rühma: -kiviajaks, -pronksiajaks, -rauaajaks. Kiviaeg jaguneb omakorda kolmeks: -paleoliitikum(algas 2 miljonit aastat tagasi), -mesoliitikum(algas pärast jääaja lõppu), -neoliitijum(algas savinõude kasutuselevõtuga). Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid.
Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid Eesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400. Neid analüüsides on võimalik tuvastada materjale, mida kunagised meistrid maalimiseks kasutasid. Jaani kirik on valminud 14. sajandi teisel poolel ning ta on oma põletatud
Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid. Kiriku väliskujunduses domineerib omapärane kolmeastmeline jaotus: pikihoone, koor ja koorilõpmik, mis kõik on kaetud üllatavalt järskude katustega. Kirikul puudub torn. 1764. a. lisati küll väike puidust haritorn, kuid uue katuse ehitamisel loobuti selle taastamisest
1227 a. toimus Linnuse maalinna all ränk lahing Mõõgavendade ordu ja kohalike elanike vahel, mis kestis 7 päeva ja mille tagajärjel allutati Eesti territoorium võõrvõimule järgnevateks pikkadeks sajanditeks. 1267.aastaks kerkis Muhusse Püha Katariina kirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantslikest seinamaalingutest. Muhu saare teke algas umbes 8000 aastat tagasi, mil saar aeglaselt merest kerkima asus. Kerkimisprotsess jätkub praegugi ning tõenäoliselt ka tulevikus. Esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. Sajandite vältel on saar arenenud omas tempos, kus traditsioonid on hästi tuntud üle kogu Eesti ning kuulsad Muhu mustrid on kujunenud eesti rahvakunsti eredateks näideteks, samuti nagu tantsud ja laulud. Muhu inimestega vesteldes võib tajuda
Need olid ilmekad, huvitavad, kuid mitte nii perfektsed kui Kreeka omad. o Ratsa monumendid on pärit just Roomast äärmiselt pidulikud ja esinduslikud. o Suurepärased marmormosaiigid. o Kujutatakse ruumiliselt, aga ei tunne perspektiivi. o Maalikunst oli küllaltki kõrgel järjel, seinad kaeti reljeefsete stukk- kaunistustega(krohvist), mis imiteerisid marmorit. Põrand kaeti mosaiigiga. Seinamaalingutest huvitavamad on need, kus kujutati avasid, mis andsid vaate illusoorsesse kaugusesse. 25.01.2008 Kordamine(kuni Rooma jagunemiseni kaheks riigiks) 1. Mesopotaamia a. Templid(millest ehitati, milliseid ehitati, millega seotud, mis seal toimus). b. Lossid c. Uus-Babüloonia(sellest teame, sest varasemad tõmmati maha. See annab aimu nendest ehitistest
frontoone, arkaade, pilastreid ja sambaid, hermipilastreid (tüveseks mehekeha), voluute. 16. sajandil lisandusid loetletutele groteskid - antiikvaasidest sümmeetrilise kompositsioonina väljakasvavatesse taimeväänaldesse põimitud pool-loomi, pool-inimesi, maske, linde ja fantastilisi olevusi esitavad pilditahvlid, mida esimest korda kasutas Raffael Vatikani loggia'de (1516-1518) freskodes. Raffaeli inspiratsioon oli pärit keiser Nero Kuldse Palee väljakaevamisel leitud seinamaalingutest. Renessansiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama, kuigi kasutusele jäi ka lahtiste patjadega pehmendamine. Polstriks kasutati eriti meelsasti nn. Kuldnahka - pressitud ja polükroomitud mustriga nahka - ning sametit. Need kinnitati istme külge ümarapealiste vasknaeltega, mis samuti hakkasid esemetervikus mõjuma kaunistusena. . 3.1. Kirstud Kirst oli ka veel renessansis enim vajatud ja väga universaalne mööbliese - seda kasutati
Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 8 (1728-92), John (1721-92) ja James (1732-94) Adami järgi. Interjöörides kasutati antiigist pärinevaid detaile uues ühenduses