3) Reljeefid- hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. 4) VITRAAZIKUNST- Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid
Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse
haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klaaside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis imeline valgus
sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodi minekuga. MAALIKUNST: VITRAAZIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa
kõrge puhtusega. Laialdane tööstuslik ultramariini tootmine algas 1829 aastal. Ultramariin on keeruka struktuuriga, sulfiidi sisaldav alumosilikaat, Na 8-10Al6Si6O24S2-4. Looduslikul ultramariinil on tihedus 2,4 g/cm3, kunstlikul 2,4 2,7g/cm3, murdumisnäitaja on 1,5-1,6. Ultramariin on väga valguspüsiv ja leeliste suhtes stabiilne. Sobib kokku kõikide pigmentidega, välja arvatud plii ja vasepigmendid. Looduslik ultramariini kasutatakse hinnaliste detailide, tahvelpildi- ja seinamaalikunsti juures. Kunstlikku ultramariini kasutatakse alates 19. sajandi esimesest poolest akvarell- ja temperatehnikas ja segatuna valge pigmendiga ka õli- ja seinamaalitehnikas. Preisisinine (sinine pigment) Preisisinine on raudheksatsüanoferraat(III) (Fe 4[Fe(CN)6]3). Sellel on väga peened, vormitud tuhm - kuni tumesinised osakesed. Preisisinine avastati 1704 aastal Berliinis. Preisisinise saamiseks on erinevaid sünteesimeetoteid. Tavaliselt saadakse seda Fe 2+-soola sadestamisel
Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumikut ümbritsesid väiksemad pool- või kolmveerandsambad e turbad, mis lasksid piilaritel (e kimppiilaritel) mõjuda saledate ja kergetena. Interjööris kordusid ka kõik gooti kiriku eksterjöörist tuntud dekoratiivelemendid Kuna gooti kirikute konstruktsioon oli selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki vaid seda asendasid hiiglaslikud aknad jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeldi seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Juba hilisromaani kunstis arenema hakanud vitraažikunst muutus ruumi kujundamise tähtsaks komponendiks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid
Neid kirjaoskajaid munke eksporditakse teistesse maadesse. Kirikud iirimaal on väikesed. iirimaal on tehtud ka väga suuri rõngasriste mis paigutati haudade peale. Muiredachi rist on 5.5 meetrit õrge koos alusega, ristidel on kujutatud piibli tegelasi ja sündmusi ja kuulsama üliku korral ka lahkunuga toimunut. Need rõngasristid levisid ka skandinaaviasse. Uuesks nähtuseks merovingide ajastul on mniatuurmaalikunsti laiem levik ja edasi arenemine. Ilmselt tehtu edasi ka seinamaalikunsti. Miniatuurmaalikunsti teoseid on siiski säilunud vähe, kuna lugejaid oli vähe. Miniatuurmaalikustis oli 1 omapärane võte, nimelt rõhutati raamatu esimest tähte ja peatüki esimest tähte, see oli tehtud suurelt ja seda ümbritses tohutu ornamentika. See võis katta tervet lehekülge. Väga polulaarne oli paelornament. see tähenda üksteise sisse põimitus asju/esemeid. see on tekkinud juba antiikaajl, keldirahvaste kunstis ja levis hiljem miniatuurkunstis. Varakeskaja tuntuim
annaabi.ee 
