Prantsusmaal- zonglöörideks, Hispaanias-huglaarideks, Saksamaal-spiilmannideks.Kangelaseepos-Peategelaseks on heeros, kes sooritab sangartegusid ja talub ränk katsumusi oma maa ja rahva nimel. Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba-
Uus tõus loovuses tuleb 16 - aastaselt kui saavutatakse sisemine ja välimine tasakaal (Sepp 2010). Kui varasemad käsitlused pidasid silmas eelkõige loovuse kognitiivseid aspekte, siis praegusel ajal osutatakse tähelepanu ka isiksusega seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid: avatus uutele ideedele ja kogemustele, seiklusvaim, autonoomia, ego tugevus, positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine, ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, ebaselguse talumine, võime arvestada riske ja riskitaluvus, valmidus omandada uusi õppimis– ja mõtlemisoskusi, lakkamatu uudishimu kõige ümbritseva vastu (Sepp 2010). Omadused, mis iseloomustavad andekat 3-6 aastast last: varane lugemisoskus ja huvi lugemise vastu, hea võime info vastuvõtuks ja töötlemiseks, rikkalik sõnavara, arenenud
Loovus Oluline komponent produktiivse ande avaldumiseks on loovus, mida võib määratleda kui mõtlemise paindlikkust, voolavust ja originaalsust (Guilford, 1979). Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist see on sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta (Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine; · ebatavaliste lahenduste ja erinevate tahkude eelistamine; · ebaselguse talumine; · võime riske arvestada ja riskitaluvus; · pinget pakkuvad ning uued õppimis- ja mõtlemisoskused. Praktilist õpetajale: loovuse arendamise võimalusi Loovuse arendamiseks peaks õpetaja: · julgustama õppijaid iseseisvalt õppima; · julgustama paindlikku mõtlemist;
(ei avaldand) Kolmas muutuja oli osalejate usuline orientatsioon, mida oli eelnevalt testitud. (ei lugend) Üldine järeldus kirjeldatud eksperimendist on see, et kiirustamine pärsib abistamiskäitumist. 30. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. London (1970) küsitles 27 kristlast, olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine
2. Vastutuse võtmise- ehk motivatsioonifaas, kus sisemiste normide ja moraalse vastutustunde tõttu otsustatakse sekkuda. 3. Kaalutlemine, kus hinnatakse abistamine võimalikku tulemust ja vaetakse selle saavutamiseks vajaminevat pingutust. Hinnatakse ka abistamisega seotud võimalikke ohtusid. 4. Tegutsemine, kus langeb lõplik otsus, kas sekkuda või mitte. Vastavalt sellele otsusele ka käitutakse. 31. Isiksusejoonte mõju abistamiskäitumisele Londoni järgi. 1) Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega. Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2) Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3) Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks oli inimestel selge arusaam heast ja halvast. 32
mõjutavad abistamiskäitumist. Iseloomujoonte uurimused rajanevad üldjuhul konkreetsetes abistamissituatsioonides osalenute uurimises. Näiteks London (1970) küsitles 27 kristlast, kes olid pärast 1945. aastat põgenenud Euroopast Ameerika Ühendriikidesse. Küsitletuteks olid inimesed, kes olid peitnud juute natside tagakiusu eest. Peitmistegevus tähendas nendele riskeerimist oma eluga. Intervjuude tulemusena selgus, et „päästjaid“ iseloomustasid kolm tunnust. 1. Seiklusvaim. Need inimesed armastasid võtta riski ja tegeleda raskustega. Samas nad ei läinud meeletuseni, vaid hindasid olukorda kainelt. 2. Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma
inimese loomingulisu- seonduvale, kõneldakse loovast või andekast käitumisest, mille tunnuseks sele suunatud hoiak. on inimese loomingulisusele suunatud hoiak. Loovuse avaldumiseks olu- liste omadustena võib nimetada järgmisi isiksuse karakteristikuid (Cropley & Urban, 2002): • avatus uutele ideedele ja kogemustele, • seiklusvaim, • autonoomia, • ego tugevus, • positiivne enesehinnang ja enese teadvustamine, • ebatavaliste ja komplekssete lahenduste eelistamine, • ebaselguse talumine, • võime arvestada riske ja riskitaluvus, • valmidus omandada uusi õppimis- ja mõtlemisoskusi.
Oh, see on tore, tead. Aga keda ta nüüd võiks mõelda?» Ulumine kätkes. Tom teritas kõrvu. «Ss! Mis see on?» sosistas ta. «Kõlab nagu . .. nagu sea röhkimine. Oh -- keegi norskab, Tom.» «Tõesti? Kus köhas, Huck?» «Arvan, et seal teises otsas. Igatahes kõlab nii. Taat magas seal vahel sigadega seltsis, aga taevas hoidku, kui tema norskab, siis liiguvad kõik asjad. Pealegi ei usu ma, et ta veel kunagi siia linna tuleks.» Poistes ärkas. uuesti seiklusvaim. «Huck, kas sa julged kaasa tulla, kui mina ees lähen?» «Pole suuremat lusti, Tom. Kui see on äkki Indiaani Joe!» Tom vabises. Kuid siis kasvas kiusatus jälle suureks ja poisid otsustasid riskida, tingimusel, et nad annavad jalgadele valu, kui norin lakkab. Niisiis hiilisid nad teineteise kannul kikivarvul ruumi teise otsa. Kui nad olid jõudnud umbes viie sammu kaugusele norskajast, astus Tom kuivanud oksale ja see murdus terava praksatusega. Mees ägas, liigutas end veidi, ja