võõrandumine -> mis on samuti üks valgustuse põhimotiive. Defoe autorina oli vastuoluline. Ta oli poliitikasse segatud ja oli ka vangis istunud. Teatud mõttes on „Robinson Crusoe“ kui kasvatusromaan. Defoe romaan on ka hilisematele eeskujuks (nr Rousseau’le - „Èmile“). Jonathan Swift on Defoega samaaegne. Talle on omased valgustus-humanistlikud vaated. Teda tuntakse „Gulliveri reiside“ autorina. See on merereisilugu, seikluslugu. Seal on ka palju poliitilisi vihjeid tollase ühiskonna kohta. Swift oli ise ka poliitikaga seotud, kirjutas ka näiteks esimesse ajalehte The Tatler. Swift oli samuti vastuoluline ja selletõttu ka kannatas palju oma elu jooksul. „Gulliveri reisidel“ on 4 osa. See sisaldab allegooriaid inimlike asjade kohta. Seal kritiseeritakse valitsevaid klasse -> jällegi üks valgustusmotiiv.
See on päevik, autobiograafia, reisikiri. Teatud mõttes ka kasvatusromaan. ,,Robinson Crusoe" on olnud paljude autorite impulss. Temast on lähtunud paljud teosed, nt Stevensoni ,,Aarete saar", nt ,,Lugu vanast meremehest". Nt Russoe ,,Emil". Nt Jules Verne'i ,,Saladuslik saar". Defoega on samaaegne Jonathan Swift. (1667-1745). Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna. Oli vastuoluline, muutis oma hoiakuid ja pidi seetõttu ka kannatama. Pagendati, oli ka peast segi. ,,Gulliveri reisid" ilmusid 1726, teosel 4 osa. Esimesed 2 osa reis liliputide ja hiiglaste maale. Need oleksid nagu vaated asjadele kahest erinevast otsast pikksilmaga
· ,,Tõelised lood" - antiikajastu ulmeromaan, parodeerib kreeka romaani. Seal esineb seik nagu Kuule, allmaailma reisimine. Sarnaneb Aristophanesega. 51. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Pandi kirja romaani keeles, antiikkirjanduses oli olemas proosateose liik sarnane, aga roomanizanrit ei 11 eristatud. Kreeka romaan kujutas endast armastus- ja seikluslugu. Ajal, mil romaanid pandi kirja, 1.saj eKr-4. saj pKr, romaanis tegelasteks kõrgemast soost noormees ja neiu, noored 13-17 aastased. Tüüpilised motiivid: peategelaste põgenemine vanemate eest, reisile minek, üks arvas teise surnud olevat. Pärast lahutamist said kokku, tõestasid truudust jne. Romaanid mõeldud pigem naissoost lugejatele. Antiikaja romaanide autoriks võis olla ka mõni naine pseudonüümi all. 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius?
See on nii päevik, autobiograafia, reisikiri, kasvatuskiri. Üks meremees elas üksikul saarel 4/5 aastat. Defoe ei keskendu ellujäämisele, vaid näitab mooduseid, kuidas üksikul saarel toime tulla. Mõtteeksperiment, võõrandumise võte. Eesmärk näidata, et ühiskonnast eraldumise puhul on samuti võimalik ellu jääda. Teoses erinevad sümbolid, nt kohtumine Reedega on kohtumine teise rassiga. RC võib nimetada ka seiklusromaaniks, sest ta teeb läbi seiklused seal saarel. Seikluslugu tegi teose põnevaks, et lugejal püsiks huvi. Lisaks tõi ta sisse inimlikke aspekte, nt töö tegemine. Kuidas Robinson ehitas omale sinna ellujäämiseks ,,maja" jne. Valgustussajandil oli oluline oma kätega midagi nullist üles ehitada, seega propageeris seda teemat ka. Autor peab oluliseks, et inimene oskab teha asju oma käega. ''Robinson Crusoe'st'' on lähtunud paljud autorid, nt Stevenson ''Aarete saar,'' ''Lugu vanast meremehest,'' Russoe ''Emil,'' Jules Verne'i ''Saladuslik saar''.
olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe
publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan, romaan novellides, travestia romaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe
(arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad. Romaani kui kirjanduszanri tekke kohta pole ühest seletust. Selle eelkäijaks võib pidada proosajutustust. Esimene romaan kirjutati juba enne meie ajaarvamist. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaane saab liigitada mitmeti: Näiteks võib rääkida arenguromaanidest ja juhtumusromaanidest. Arenguromaanid kujutavad tegeles(t)e elu eri etappe