Calderoni ajalooteemalistes teostes pole faktitäpsust, sest teda ei huvita ajalooseigad, vaid üldistavad moraalsed järeldused, mida seigad teha võimaldasid. Calderon kujutab elu teatrina, näidendina, millel on oma algus ja lõpp ja kõigil elavatel on oma roll mängida. Elu on unenägu (Calderón) Pasun ja Rosaura lahkuvad kodumaalt. Pasun on pahane, et kaasa tuli, sest nüüd on nad eksinud. Nad näevad lossi. Lossi juures on vangla, kus on ahelais Segismundo. Segismundo kurdab rasket elu. Kui näeb, et Rosaura ja Pasun pealt kuulsid, raevub, kuid leebub ja halastab mõlemale. Clotaldo ja sõdurid ajavad Rosaura ja Pasuna, silmad kinni seotuna, vanglast nii välja, et nad ei näeks väljapääsuteed. Rosaura ja Pasun peavad oma relvad loovutama. Rosaura loovutab müstilise kuldmõõga. Clotaldo tunneb seda käes hoides valu ja segadust. Rosaura pidi mõõga viima Poolas ühele aadlikule, kes teda kaitsta saaks
Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu. - Näitab, milline on tegelik maailm värssteose aluseks on idamaine jutustus ,,Barlanami ja Josafati lugu" Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus. Sealhulgas hingelise
aastast ainult õukonnateatrile – suurejooneline lavastust, efektsed dekoratsioonid. Temaatiliselt kirjutanud usulisi, ajaloolisi ning mantli ja mõõga näidendeid. Ainese sai antiikkirjandusest ja teiste maade ajaloost, ajaloolisse tõesse suhtub üldjoontes hoolimatult. “Elu on unenägu” (“Hamlet”) - tegelased on eelkõige filosoofiliste ideede kehastused, paljutähenduslikud sümbolid. mis tegutsevad ja arenevad täielikult autori suva järgi Segismundo kuju üldistus inimese moraalset arenemisest maapealses hädaorus sõge metslane saatanlik kuju, kes tõstab mässu ebaõiglase maailmakorra vastu nägija, kes õiglase ja vooruliku eluga teenib igavest õndsust Klassitsism Klassitsism- kirjanduse ja muude kunstide suund 17.sajandil, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust (Louis XIV, 1635.a. Prantsuse Akadeemia)
Teda huvitavad üldistavad moraalsed järeldused,mida need teha võimaldavad. *Näidend "Imevõlurid" ülistab kristlikku ja inimlikku hingesuurust. Teemalt on teos lähedane Fausti-ainesele. Siin on kuradiga lepingu sõlmijaks üliõpilane Cipriano. Tegevuspaik on varakristluse keskus, Antiookias. Näidendi aluseks on legend varakristluse märtri Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde. Inimesel on kohus toimida Jumala nimel. Nii otsustab S näidendi lõpus loobuda kättemaksust ja andestada neile,kes
läheneb meile, ja kohe sealsamas laseb Cervantes tal surra, meist lõplikult kaugeneda. Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon. Ent nii nagu Calderóni kangelane Segismundo teeb oma lõpliku valiku - olgu elu unenägu või tõelus - eetilise tõe nimel, nii ka "Don Quijote" finaal tühistab unenäo/tõeluse dilemma. See on hingelt ilusa inimese surm, mis sisendab pühimaid tundeid. See on surm, mis kinnitab elu tähendust. Kui Cervantes oma suurromaani 2. osa pühenduses kirjutab, et Hiina keiser ise palub tungivalt endale saata "Don
Cervantest paelus metakirjandus (romaan romaanis, teater romaanis jne.) jutustav proosa oli kõige olulisem, lisaks lühiproosa, lope de vega oli pigem rohkem lüürik lisaks näitekirjanikule. ,,Novelas ejemplares`` näitlikud jutustused. Cervantes mängib vaatepunktidega, läheb ühel võttelt üle teisele. Don Quijote romaan, mis kirjeldab teist romaani. 1585. pastoraalromaan ,,Galatea``ulatuslik luuletus kirjanduse teemal, ,,Persilesa Segismundo``. ,,Viaje del Parnaso``. 1605. ilmub ,,Don Quijote`` I osa. 1614 ilmus vale Don Quijote. Rüütliromaanide paroodia. Nähtamatu Dulcinea de Toboso paneb kogu teose liikuma. Dulcinea ei esine teoses. Uudne võte. Müütilise, ajaloolise ja reaalse ühendamine. Autor kasutab vahendavaid jutustajaid. Sellisel kujul maagiat on kirjanduses vähe. Gracian.jesuiit, pärit Aragooniast. Filosoof-kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile. ,,El criticon``ilmus 3 osas, 1651-1657
"normaalse" maailmaga, läheneb meile, ja kohe sealsamas laseb Cervantes tal surra, meist lõplikult kaugeneda. Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon. Ent nii nagu Calderóni kangelane Segismundo teeb oma lõpliku valiku - olgu elu unenägu või tõelus - eetilise tõe nimel, nii ka "Don Quijote" finaal tühistab unenäo/tõeluse dilemma. See on hingelt ilusa inimese surm, mis sisendab pühimaid tundeid. See on surm, mis kinnitab elu tähendust. Kui Cervantes oma suurromaani 2. osa pühenduses kirjutab, et Hiina keiser ise palub tungivalt endale saata "Don Quijotet", tahtvat hispaania keele kooli asutada ja Cervantese sinna juhatajaks kutsuda, siis
annaabi.ee 
