1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e. suurlinn e megalopolis. Linnad jagunevad sektoriteks, kus vastavalt maa hinnale ning keskuse kaugusele saab mrata erinevaid linnaosi. 1)kesklinn - rila ehk kaubandus ja kontoritsoon(kallimad kauplused,pangad jms) 2)leminekupiirkond-mbritseb keskust, segahoonestus(elamud kauplused,kontorid) vib olla tstuspiirkond. 3)Elamurajoon-magala (krghooneega korterid, krge maksuvus. 4)Eeslinn-parem elukeskkond, mbritseb suuremat linna. KESKKONNAPRBLEEMID LINNADES: 1)vingugaas-phjustab neuroloogilisi sdameveresoone haigusi 2)suda-mrgine udu 3)tstused,mootorsidukid,hoonete ktmine 4)prgi
/ 14. Ülelinnastumine - linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. 15. Territoriaalne jaotus linnades - linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn,
Linnastumisega Õhusaaste, nakkushaigused, puhta vee kaasnevad keskkonna Prügimajandus, õhusaaste puudus probleemid Linna sisestruktuur, linnaosad: *kesklinn- ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad, *ülemineku piirkond- agul, segahoonestus, valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, *vana tööstus piirkond- 19.-20.saj. Tööstus või ladudepiirkond, mis ümberehitatud kaubandus või elamu piirkonnaks, *madala maksumusega elurajoonid, *kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, *uuskeskus, *uus tootmispiir- kond nt lennujaama juures, *uus tööstuspiirkond, *vanad ja uued keskklassi elamurajoonid, *eeslinn(suburb) Probleemid rahvastiku vananemisega: majanduslikud- pensionärid ei too raha sisse, kuna neid peab
Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest juurdekasvu nim. ülelinnastumiseks. Linnade laienemine ja sisestruktuur: linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: Kesklinn-ärila, kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda
2.7.LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR. Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1).kesklinnärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2)üleminekupiirkondagul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad);
1) kesklinn ehk ärila, mida moodustatakse tavaliselt ajaloolisest linnasüdamest. Kuna on ta parima kättesaadavusega, siis moodustatakse siin ärila, kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtetepeakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid; elanikud, vähemtulukad kauplused ja tööstus surutakse kesklinnast välja. 2) agul ehk üleminekupiirkond, kus on ülekaalus segahoonestus, milles vahelduvad ümberehitatud teenindusettevõtete hooned, kontorihooned, kauplused ja elamud. Arenenud riikides on see populaarne elamispiirkond, aregumaades muutub see sageli slummiks. 3) vana tööstuspiirkond, mis oli kujunenud tööstus- või ladude piirkonnaks 19.20. sajandil ning hiljem oli sageli ümber ehitatud. Praegu paiknevad siin tavaliselt suured kaubanduskeskused (super- ja hüpermarketid) ning mitmekorruselised elumajad.
Sellist demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdekasvu nimetatakse ülelinnastumiseks. 2.7 Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1) kesklinn ärila, kus ülekaalus on kaubandus ja kontoripinnad; 2) üleminekupiirkond agul; segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud, soositud elamispiirkond; 3) vana tööstuspiirkond 4) madala maksumusega elamurajoonid; 5) kõrge maksumusega (eliidi) elamurajoonid; 6) uuskeskus; 7) uus tootmise piirkond, nt lennujaama juures; 8) uus (raske)tööstuspiirkond; 9) vanad ja uued keskklassi elamurajoonid; 10) eeslinn, vaid eliidi elumajad (suburb); 11) regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal.
Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Vaiksemad linnad ja asulad kasvavad kokku moodustades linnastuid ehk aglomeratsionne Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinna ehk megalopolis Ülelinnastumine maalt saabuvad tööotsijad, kellel pole kuskil elada ja asuvad elama slummidesse Linnade laienemine ja sisestruktuur Kesklinn ärila, ülekaalus kaubandus ja kontoripinnad Üleminekupiirkond agul, segahoonestus,soositud elamispiirkond Vana tööstuspiirkond 19.20 saj tööstus või ladude piirkond Madala maksumusega elurajoonid Kõrge maksumusega elurajoonid Uuskeskus Uus tootmise piirkond Uus(raske) tööstuspiirkond Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid Eeslinn, vaid eliidi elumajad Regeneratsiooniala endises agulis Keskkonnaprobleemid linnades puhastusseadmed, transport, küttematerjaalid, ehitusstiilid, jäätmekäitlus, inimeste põhjustatud reostus,
linnades toimub industrialiseerumine. Suur osa Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade vaesemast linnarahvastikust elab slummides. Demograafilisest plahvatusest ja sisserändest tingitud kontrollimatut linnarahvastiku juurdevoolu nim. ülelinnastumiseks. Harva tekib tööstuslinnu. Linnade laienemine ja struktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. kesklinn ärila, kus on ülekaalus kontori-ja kaubanduspinnad. üleminekupiirkond agul, segahoonestus, soositud elamupiirkond. Kesklinna moodustab sageli ajalooline linnasüda. Elamispind on kallis, kinnisvara kõrge hind sunnib ehitama kõrghooneid. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdamele ka eeslinnades, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, agul ja tööstusvöö segahoonestusega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu-või kaubanduspiirkondadeks. Linnasektorite kujunemine 1
majandustegevus,transport,varustatus. LINNADE SOTSIAAL-JA KESKKONNAPROBLEEMID - linn on tehiskeskkond ja selleks,et selles elada ,peab see olema inimsõbralik.Esialgne lahendus oli aedlinnade planeerimine.Probleemideks on liikluskorraldus,puhta joogivee puudus,reovee äravool, liiga tihe ehitus,haljastus,prügimajandus,õhu saastumine,majade materjal,mis materjaliga köetakse. LINNADE SISESTRUKTUUR 1.Kesklinn ärila,kus ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad 2.Üleminekupiirkond agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks. 4.Madala maksumusega elurajoonid 5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11
annaabi.ee 
