Jahtunud toorme sisse segatakse ühtlaselt umbes 4-5 % seenejuuretist, milleks on steriilsetes tingimustes seenniidistikuga läbikasvanud teravili. Seenniidistikuga nakatatud põhk või saepuru pakitakse kuni 30 cm läbimõõduga kilekottidesse, ladustatakse toatemperatuuril ning lastakse seenniidistikuga täielikult läbi kasvada. Stabiilsema toodangu huvides lisatakse põhule vahel veel 1-5 % lupja, kriit, kipsi. Suletud kottides kestab seenniidistiku kasvamine 18-20 päeva ning siinjuures ei ole valgustus vajalik. Tuleb jälgida, et kilekotid ei oleks liig lähestikku virnastatud, sest muidu võib toimuda seenniidistiku kahjustav kuumenemine (üle 28 _C ). Seenekübarate kasvatamine peab toimuma niiskes (85-100 % relatiivset niiskust), valgustatud (200-920 luksi 8 tundi) ning hästiventileeritud ruumis 10-16 _C juures. Süsihappegaasi sisaldus ei tohi tõusta üle 0,1 %, sest muidu seenekübarad ei moodustu.
Külmaseen Võib esineda kõikidel Eesti puuliikidel, eriti männil ja kuusel, põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja lõpuks puu surma. Esineb igas vanuses puudel. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, kambium selle ümber hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Toimivat tõrjet pole, haiged puud raiutakse. Haavataelik Viljakehad on lühikesed, sageli peaaegu liibunud. Eestis esineb väga ulatuslikult. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Raieküpsetest puudest on sageli kuni 90-95% nakatunud. Nooremates puudes levib mädanik pisut aeglasemalt
Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Rohelisekoorelisi haabu loetakse haiguskindlamateks. Eestis esineb väga ulatuslikult.
viljakehade arenguks harunenud nöörikesed. värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, vajalike toitainete hankimise. Teadusele Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid teadaolevalt on maailma suurim seeneisend seal seenniidistiku, selle ümber Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika kambium hävib. Kui kambium on kogu puu üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, Ühendriikides, selle puujuurte ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. hukkub
seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil). Suguta paljunemine toimub eoste abil, mis tekivad siseselt (endogeenselt) või väliselt (eksogeenselt). Arenenumatel seentel (kottseened, teisseened) tekivad eosed lülieoskandjatel e. koniidikandjatel. Eoseid nimetatakse siis lülieosteks e. koniidideks. Parasiitseentel võivad tekkida erineva kujuga eoste mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees, välja ulatuvad vaid suudmed. *suguline (eoste abil)
Esineb igas vanuses puudel, nooremad puud võivad hukkuda paari aasta jooksul, vanemad peavad kauem vastu. Välistunnusteks on okaste ja lehtede kolletumine ja juurdekasvu järsk langus. Surnud puude koore all võivad esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt harunenud nöörikesed. Tungivad läbi koore kambiumi ja moodustavad seal seenniidistiku, selle ümber kambium hävib. Kui kambium on kogu puu ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haavataelik (Phellinus tremulae) Seene viljakehad on lühikesed, laia laskuva alusega, sageli peaaegu liibunud. Põhjustab haava, harvem paplite südamemädanikku. Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksaaukude kaudu. Mädanik väga levinud, esineb juba 20-30 a. vanustes puudes.
Tõrje - kahjustatud puude väljaraie koos vastsetega. Hiid- tüvevaablane (Urocerus gigas) asustab nii mändi, kui ka teisi okaspuid. Samalaadse eluviisiga nagu eelmine liik. 27. Juure- ja tüvemädanikud. Biotõrje. Juure- ja tüvemädanikud Puu- ja puidumädanikke tekitavad kandseente hõimkonna seened. Kandseentele on omane sugulise protsessi lõpptulemusena valmivate eoste arenemine eoskandadel ehk basiididel. Pärast mõneaastast seenniidistiku arengut puus või puidus, moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või puitmaterjalile seene viljakehad. Puidu rakuseinad lagunevad seenniitide poolt toodetud fermentide toimel, millised lagundavad tselluloosi, ligniini jne. Mädanemisprotsessi lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Optimaalne temperatuur lagunemisprotsessideks on +25 kraadi, kuid protsessid algavad +2 kraadi ja lõpevad +35 kraadi juures. Kuigi