Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seemnesoomusel" - 8 õppematerjali

Paljasseemnetaimed
20
pptx

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed q Paljasseemnetaimed on peamiselt puud ja põõsad. Nende puit koosneb tavaliselt suurte pooridega trahheiididest. q Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tän...

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused
4
docx

Dendroloogia okaspuude võrsete ja käbide kirjeldused

*Käbi(valminud 2-4) seemnesoomuste tagant paistavad välja teravate tippudega kattesoomused. Seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad. Perekond mänd (Pinus) ­ Okaste arv lühivõrsel 2,3,5 kimbus. Okka servas hambad(tundub kare). 17) Pinus sylvestris ­ harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta ­ keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo ­ mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas-

Metsandus → Dendroloogia
118 allalaadimist
Paljasseemnetaimed ja õistaimed
11
doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks ­ spermiumiks (1n). Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk (1n) ja toitekude. Tolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Üks spermiumitest

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26 Käbid väikesed, püramiidjad Käbid piklikud, suuremad männist. Paljunemine Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vaheleIgas tolmuteras on 2 rakku, ühest moodustub tolmutoru ja teine jaguneb tolmutorus vahetult enne viljastumist kaheks isassugurakuks ­ spermiumiksEmaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk ja toitekudeTolmutoru tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumineÜks spermiumitest ühineb munarakuga, teine aga hävib. Viljastunud munarakust areneb seemeSeemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt Sammaltaimed Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed, millel ei ole eristunud taimeorganeid

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

kuni ühe vegetatsiooniperioodi tolmlemise ja viljastamise vahel jooksul. võib ulatuda 13 kuuni. 2. Endosperm triploidne (3n). 2. Endosperm haploidne (n). 3. Lootel on 1-2 idulehte. 3. Lootel on enamasti rohkem kui 4. Seeme asetseb viljas. kaks idulehte. 4. Seeme on vabalt seemnesoomusel. (Botaanika, lk 269) KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED Traheed = sooned Puit Traheiidid "Kaetud" ­ ümbritsetud ühest viljalehest Seeme "Paljas" ­ kahe viljalehe vahel Primaarselt liitsuguline kattega õis Gametofüüdi kandja Lahksuguline katteta käbi Enamasti 8 rakku Emasgametofüüt Hulkrakne

Bioloogia → Botaanika
218 allalaadimist
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

ots rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja

Botaanika → Aiandus
38 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla

Keeled → inglise teaduskeel
51 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

rebeneb ja sisaldis paisatakse munaraku tsütoplasmasse. Vegetatiivne tuum laguneb. Üks spermiumidest liitub munaraku tuumaga, teine hävib. Tolmlemisest kuni viljastamiseni kulub männil umbes 13 kuud. Sügoodist (2n) tekib idu. Idu kasvab endospermi (n) varuainete arvel. Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun