Kevadel valmivad sklerootsiumidel viljakehad, kust eosed levivad tuule abil taimedele edasi. Tekib ka mesikaste, mis kleepub putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi
säilitusperioodil · Tagasihoidlik elutegevus säilitamisel · Vastupidav mehaanilistele mõjutustele Varajase kartuli kasvatamine · Eesmärk saada realiseeritav saak võimalikult vara. · Õige sordi valik. · Seemnemugulate ettevalmistamine · Eelidandamine · Väetamine · Kasvukohavalik Õige sordi valik · Võimalikult varajase mugulate moodustumisega. Sordileht. Seemnemugulate ettevalmistamine · Hoolikas seemnemugulate sorteerimine · Haigusvaba seemnematerjal. Eelidandamine · Eesmärk tõusmete tärkamise kiirendamine. · Mugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse (8-10tundi ööpäevas), niiskuse (85-90%) ja temperatuuril 12-150C juures. · Tekkivad valgusidandid ei tohi olla pikemad kui 2cm. Ettekasvatamine · Ülivarajase saagi saamiseks pannakse idandamiskasti põhja 4-5cm turba- substraati, millele istutatakse mugulad ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul
kärn kartulil, Kloroos tsitruselistel, Maisi taimede kidurdumine ja tugev värvimuutus lehtedes,Värvimuutus maasika lehtedes Bakterhaiguste eristamine: Tekivad limased kolded Laikudel ei esine seeneniidistikku Laigud algselt valged Laigud algselt vesised Närbumine Bakterhaiguste tõrje: Neid on raske kontrollida, rõhk pigem ennetamisele Integreeritud tõrje võtted: kasutatakse resistentseid sorte, kultuure, hübriide Haigustevaba seemnematerjal, puhtad tööriistad, viljavaheldus, meh. Vigastuste vältimine, haigustevaba materj. Paljundamine, kuiv õhk ja päikesekiirgus Keemiline tõrje : vaseühendeid sisald. Preparaadid või bordoo lahus HMK. VIBURSEENED *Elutsüklis liikuv staadium , ühe tagumise piitsviburiga *Paljuneb suguliselt ja mittesuguliselt *Kapsa-mustjuur, Kartulivähk HMK IKKESSEENED *Liikuvad viburitega staadiumid puuduvad *Toitumiselt saproobid, parasiidid või poolparas.
Viirushaigused · e. viroosid koosnevad valgust ja DNA-st või RNA-st · Paljunevad taimerakus sunnivad taimerakku enda jaoks "orjama" · Viirused levivad putuksiirutajate lehetäide, lehelutikate abil, ka mullas olevate nematoodide ja taimehaiguse tekitajatega. Viirused levivad nii taime vegetatiivsete kui ka generatiivsete osadega Viirushaiguste tõrje ja viiruste avaldumine · Viirusvaba seemnematerjal ja istikud (meristeemmeetod) · Putuksiirutajate hävitamine · Viroosid avalduvad taimedel kolroosina, kimar ja keerdlehisusena, nekroositäppide ja triipudena, võivad põhjustada ka taimede kääbuskasvu Viroidid · On RNA molekulid, kes häirivad taimerakus raku elutegevust. Nt. krüsanteemi kääbusjas viroid · Levivad mehh. Kontaktiga, nakatunud taime seemnetega. · Tõrjuda nii nagu viirushaigusi (vt. "viirushaiguste tõrje")
Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla füüsikalisi omadusi ja niiskusreziimi. Orgaanilised väetised antakse rasketel muldade sügisel, kergetel mudadel võib ka kevadel. Sõnnikut peaks olema vähemalt 40t/ha. Tähtis on, et sõnnik küntakse kiiresti mulda, muidu lämmastik aurub ära. Mineraalväetisi tuleks anda õiges vahekorras. Toidukartulitele antakse enam fosfor- ja kaaliväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine Kõige tähtsam on, et oleks terve sort. Seemnematerjal peab olema sorteeritud suuruse (läbimõõt 4-5 cm, kaal u 40-60g) ja tervisliku seisundi järgi. Oluline on ka seemnekartuli idandamine kevadel enne mahapanekut. Biokeemilised protsessid hakkavad toimima selles suunas, et algaks hoogne elutegevus ja ilmuksid rohelised lehed. Mugulate eelidandamine pikendab kasvuperioodi, mille tulemusena saak valmib sügisel varem. Tänu sellele on nakatumisoht kartulilehemädaniku väiksem ja koristamine on soodsate ilmastikutingimustega
Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül-visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli-kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega
Materjal, mida kasut külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili.Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Kül- visenorm ei võrdu külvinormiga.Külvisenormi puhul väjend-külvise kogus pinnaühiku kohta,kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha).Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. 19) Külvise kvaliteeti iseloomustavad näitajad, külviseväärtus. Külvise kvaliteeti näitavad puhtus ja idanevus.Puhtus-kui seemnematerjal on täieli- kult puhas ja ilma lisanditeta,siis puhta seemne osakogu massist nim puhtuseks. Seda väljendatakse puhtuseprotsendina. Idanevust välj ka protsendina,võetaxe pähikult seemned 4x100 .Idanevuse keskmine on idanevuse%.Külvisekvaliteedi koondnäitaja on külviseväärtus=(puhtus% x idanevus%): 100 20) Teraviljade eelised ja puudused. Bioloogilised eelised:1)assimilatsiooni periood on pikem (120-150päeva)2)areneb tugev juurestik3)kasvavad rohkem, neil on rohkem aega
annaabi.ee 
