- 25-30 g - Kõik teised suubuvad sellesse Pinnad, servad, otsad - Munandimanusejuha on väga vääniline, täidab keha ja saba ning pöördudes - facies medialis et lateralis üles, läheb ilma terava piirita üle seemnejuhaks – ductus deferens - margo anterior et posterior - Spermid kanduvad koos munandis toodetud vedelikuga munandi - extremitas superior et inferior viimajuhakestesse ja munandimanusejuhasse - ülaots kallutatud veidi ette lateraalselt - Spermide passiivset edasiliikumist nimetatud juhade happelises miljöös
Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende gonaadid arenevad munasarjadeks. Kui munandid arenevad, siis nad hakkavad sekreteerima 2 hormooni: testosterooni ja antimüllerihormooni (AMH). Kui need hormoonid on olemas, siis areneb isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise. Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4
Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega Sarnasused kaladega: “külmaverelised" südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kusekui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed Selts SABAKONNALISED Pika keha ja sabaga Sisalsireen, koopaolm, hiidtömpsuu, tähnikvesilik, tähniksalamander, tseiloni kalamadulik, rõngurgik, köidikkonn, punasilm lehekonn, lendkonnad, rohekärnkonn, sarvik-ründekonn S. SIUGKONNALISED Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik
sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga
16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik, erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel, paljude vormide isastel on neerujuha nii kuse- kui ka seemnejuhaks, munarakud on õhukese (või sültja) kestaga kaetud, loodetel puuduvad lootekestad, arenemine toimub moonde teel, vastsed kalalaadsed. Süda 3 osaline. 16.3.7.1. Selts Sabakonnalised Pika keha ja sabaga. N. sisalsireen, koopaolm, vesilikud, salamandrid 16.3.7.2. Selts Siugkonnlised Keha suhteliselt pikk, siulaadne. Jäsemed puuduvad. Silmad mandunud. N. tseiloni kalamadulik, rõngurgik 16.3.7.3. Selts Päriskonnalised
happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga.
sõltub eeskätt keskkonna happesusest ja temperatuurist. Munandimanus otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Munandimanuse kõige jämedam osa munadimanuse pea asetseb mäletsejalistel dorsaalselt, kuldil kFranioventraalselt ja täkul kraniaalselt, ulatudes poolkaares üle munandi peamise otsa. Peale järgneb munadimanuse keha ja viimasele lingulaadne munandimanuse saba, mis läheb üle seemnejuhaks. Munadimanuse sein sisaldab seemnejuha suunas kord-korralt paksenevat, tsirkulaarselt paiknevaid silelihasekiududest koosnevat lihaskesta. Munandimanuse sabamine ots on seotud munandimanuse sabaga munandi pärissideme kaudu. Munandimanuse sabaside paikneb munandikinnises ja seostub munandimanuse saba vaginaalkesta parietaallehega. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga
ülesandeks on viljastamine. Teisesed (sekundaarsed) sugutunnused: häbemekarvad, kaenlakarvad, mehel ka rinnakarvad ja habemekasv; mehel häälemurre; naisel rinnad; skeleti iseärasused (vaagna kuju) ja keharasvade jaotus; Suguelundid Mehe suguelundid Mehe suguelundid jaotatakse: munanditeks ja munandimanusteks, kus toimub seemnerakkude tootmine; seemnejuhaks; peeniseks; näärmeteks, kus valmistatakse seemnevedelikku ja muid suguelundite eritisi. Mehe sisemised suguelundid: munandid – siin toodetakse seemnerakke ehk spermatosoide; munandimanused – siin talletatakse seemnerakke ehk spermatosoide; seemnejuhad – nende kaudu liiguvad seemnerakud ja seemnevedelik sugutisse; eesnääre – eritab seemnevedelikku, kus seemnerakud saavad liikuda;
annaabi.ee 
