), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale. Haigused (kasvajad jne.) siin võivad sulgeda kusiti! b)Seemnepõiekesed: kaks sgarikulist nääret põie tagaseinal, juhad ühinevad seemnejuhaga, toodab aluselist nõret, mis aitab moodustada spermat ja muudab spermatosoidid liikumisvõimeliseks. c) Sugutisibulanäärmed: kaks hernetera taolist nääret lihaste vahel, nõre puhastab ureetrat. B. Mehe välised suguelundid: suguti ja munandikott a)Suguti (penis,phallos): nii uriinitee kui kopulatsioonielund. Osad: juur - kinnitub häbemeluude külge, keha ja lukk on liikuvad. Sees on 1)sugutikäsnkeha ja 2) sugutikorgaskeha(d). Sugulise erutuse ajal
väiksemaid harusid?
Neerukoores olevate nefronite läbimõõt. Viimasoomad
munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kordkorralt laienev vere ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Peenis e suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. 22. Neerud ja kuseteed Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi
munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16
serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 23
Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad. Nende hulka kuuluvad 1) välimine seemnefastsia moodustab kõhu välimise põiklihase fastsiast; 2) sisemine seemnefastsia on kõhu ristfastsia jätkuks; 3) vaginaalkest. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemneväädi üksikuid struktuure hoiab koos ja seemnevääti kontraktsiooni puhul lühendab üksikutest silelihasekiudude kimpudest koosnev sisemine munandi tõstur- ehk kremasterlihas. Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed
Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad. Nende hulka kuuluvad 1) välimine seemnefastsia moodustab kõhu välimise põiklihase fastsiast; 2) sisemine seemnefastsia on kõhu ristfastsia jätkuks; 3) vaginaalkest. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemneväädi üksikuid struktuure hoiab koos ja seemnevääti kontraktsiooni puhul lühendab üksikutest silelihasekiudude kimpudest koosnev sisemine munandi tõstur- ehk kremasterlihas. Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed
Skrotaalnahas leidub hulgaliselt higi- ja rasunäärmeid. Skrootumile järgnevad munandi, munandimanuse ja seemneväädi kestad. Nende hulka kuuluvad 1) välimine seemnefastsia moodustab kõhu välimise põiklihase fastsiast; 2) sisemine seemnefastsia on kõhu ristfastsia jätkuks; 3) vaginaalkest. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemneväädi üksikuid struktuure hoiab koos ja seemnevääti kontraktsiooni puhul lühendab üksikutest silelihasekiudude kimpudest koosnev sisemine munandi tõstur- ehk kremasterlihas. Veresoontest esinevad seemneväädis munandiarter ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed
Päsmakeste omapärast kapillaaristikku kutsutakse "imevõrgustikuks". Kusejuha ureter Kusejuha on ~ 30 cm pikkune torujas paariselund, mille läbimõõt kõigub erinevates osades 3-9 mm piires. Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda;
. Liikudes uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Sopistuvad vaginaalõõnde, Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas. Seemnejuha –ühendab kusiti vaagnaosaga. Seemnejuhale on karakteerne paks kolmekihiline lihaskest, mis teostab paaritusajal spermide edasitoimetamist munandimanuse juhast kusitisse. Skrootum – ehk munandikott on naha väljasopistis. Seemneväät – kubemekanalist munandini ulatuv vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemne ehk sperma. Peenis – ehk suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti – algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise
annaabi.ee 
