väheväärtuslik, okslikud, haiged puud. Plusspuude vegetatiivsete järglastega rajatakse vegetatiivsed seemlad. Seemlad Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase
seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude kloonid, mis omavahel tolmlevad mille tulemusena saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon organismi (antud juhul puu) vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Keskkonnatingimuste erinevus on seemlas välistatud, kuna kasvutingimused on seal homogeensed. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme ehk fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi. Katmikala seemla eelised: 1
saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla. Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet. Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4
puistuseemnega). Kuna seemlate rajamine ja hilisem hooldamine on seotud majanduslike kuludega, siis on seemlaseeme ka kallim võrreldes metsast kogutud seemnega. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. Metsaselektsiooni kaugemaks eesmärgiks Eestis on tagada vähemalt kõikide männi ja kuuse taimlakülvide rajamine vaid seemlatest pärinevast seemnest. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime
Sugulise (generatiivse) paljundamise korral kombineeruvad kahe erineva genotüübiga organismide geenid. Vegetatiivsetel seemlatel on järgmised ülesanded: a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. Metsaselektsiooni kaugemaks eesmärgiks Eestis on tagada vähemalt kõikide männi ja kuuse taimlakülvide rajamine vaid seemlatest pärinevast seemnest. b) Seemlates säilib plusspuude genofond. Kuna tegemist on plusspuude vegetatiivsete järglastega, siis on võimalik plusspuu genotüüpi säilitada ka pärast plusspuu hukkumist. c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt
Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert. Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi. Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva kohatud Kirde-Eestis. Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade lähedal. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad
Võõrpuuliikidest võib endistel põllumaadel raieringiga metsanduse puhul (küttepuidu ja a) Seemlate peamiseks ülesandeks on kvaliteetsete kasvatamisel osutuda sobivateks lehised ja paberitööstuse tooraine kasvatamine), kus seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks. ebatsuuga. Hooldamine Kuna põllumaadel on primaarseks eesmärgiks on maksimaalse b) Seemlates säilib plusspuude genofond. mulla kõrgest viljakusest tingitult intensiivne produktsiooni saamine ja kvaliteet ei oma niivõrd c) Plusspuude hindamine ja nende pärilike rohttaimestiku kasv, on hooldamine eriti vajalik suurt tähtsust. omaduste selgitamine. Et plusspuud valitakse
annaabi.ee 
