toidukogusele ja iseloomule. Koosneb kahest põimikust: plexus myentericus – soolelihaspõimik - asub piki- ja ringlihaskihi vahel – reguleerib lihase toonust, kontraktsioonide rütmi. plexus submucosus – submukoospõimik – asub submukoosa ja ringlihaskihi vahel- reguleerib epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks. osa jämesoolest, sapipõis ja pankreas). Teine innervatsioon vaagnanärvi kaudu (jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed
Töö tarbeks on läbi vaadatud hulgaliselt materjale, kuid kirjutamise käigus said kasutatavateks vaid mõned. Algne soov oli kirjutada eraldi peatükk iga põllumajanduslooma liigi kohta, kuid ajaline piirang ja lipiidide seede kohta käivate kättesaadavate materjalide pea-aegu olematus iga loomaliigi kohta eraldi ei võimaldanud seda. Referaat jaguneb kolme ossa. Esimeses antakse lühike ülevaade lipiididest, mis need on ja milleks neid vaja on. Teises osas käsitletakse lipiidide seedet ja imendumist lihtmaolistel loomadel ning kolmandas osas liitmaoliste oma. 3 1. LIPIIDID Lipiidideks nimetatakse vees lahustumatuid ja vähemalt kahest komponendist, alkoholist ja rasvhappest, koosnevaid biomolekule [http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc]. 1.1. Lipiidide jaotus Lipiide võib liigitada mitmeti. Eestikeelsetes materjalides on need jaotatud tavaliselt liht-,
Keemiline seede: Imendumine on väikeste molekulide liikumine läbi soole seina verekapillaaridesse ja lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase
(lk 52-55, medbiokem II osa) Valkude ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Mäletsejaliste mahukates eesmagudes, eriti vatsas ja võrkmikus, asub seede seisukohalt äärmiselt tähtis mikrofloora ja fauna. · Seedeensüüme sisaldavat maonõret produtseerib ainult libediku limaskest. · Eesmagudes mikroorganismide kaastegevusel toimuvad protsessid puudutavad eelkõige süsivesikuid ja valke. · Valkude seedet eesmagudes iseloomustavad ulatuslikud keemilised protsessid, mis seisnevad lõhustumises, ümbermoodustumises ja mitmesugustes sünteesides. · Mikroorganismid võivad sünteesida asendamatuid aminohappeid ja neist valke mittevalgulistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest (nt karbamiididest). · Bioloogiliselt väheväärtuslikud taimsed valgud muudetakse kõrgväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes
· Vähe tärklist+suhkruid · Pole vaja vatsas lõhustamatut tärklist. · Piim-imetajate piimanäärme sekreet Maakeral on üle 4000 liigi imetajaid, kelle järglastele on piim esmaseks toiduaineks. Piim on täisväärtuslik toiduaine vastsündinule, kuid peale selle täidab ka mitmesuguseid teisi füsioloogilisi funktsioone. Organismi kaitsev funktsioon ( immunoglobuliinid, lüsosüüm ja teised antibakteriaalsed ühendid Seedesüsteemi arendav ja seedet toetav funktsioon ( ensüümide takistajad-inhibiitorid) Sisaldab kasvufaktoreid/hormoone. Piim inimtoiduna Teiste imetajate piima hakati inimtoiduks kasutama koos loomade kodustamisega. Kauged Homo sapiens eellased toitusid korilusest ja olid taimetoidulised. Antropoloogid/inimese loo uurijad on seisukohal, et inimkonna arengule on avaldanud väga suurt mõju kaks toitumisega seotud etappi. September-detsember 2008. a. Piima koostist mõjutavad tegurid Geneetilised tegurid
Sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi talitluse põhijooned. Kontrollib silelihaste, südamelihase, näärmerakkude talitlust reflekside abil. Reguleerib keha sisekeskkonna homöostaasi. Autonoomne on ainult refleksikaare eferentne osa - sisaldab alati 2 neuronit, esimese keha KNS-is ja teine närviganglionis. Sümpaatiline närvisüsteem – aktiivne stressi ja füüsilise pingutuse ajal. Parasümpaatiline närvisüsteem – aktiivne puhkuse ajal, stimuleerib seedet. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused seljaaju rinna- ja nimmeosas, ümberlülitused sümpaatilises tüves kahel pool lülisammast ja kolmes kõhuõõne ganglionis. Postganglioosed aksonid pikad (aksonid ganglionilt efektororganiteni). Preganglioossete aksonite (jätked KNS-ist ganglionini) mediaatoriks atsetüülkoliin (muskariini või nikotiini tüüpi retseptorid). Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (alfa- ja beeta- retseptorid) ja neerupealiste säsis adrenaliin
57) Vatsaseede iseärasused, süsivesikute, valkude ja rasvade lõhustamisel tekkivad produktid, imendumine. Vatsa infusoorid aitavad toidumassi segada. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsaseede produktideks on lenduvad rasvhapped. 58) Vatsa motoorika. 59.)Mäletsemise mehhanism ja füsioloogiline funktsioon. 60) Lindude seede iseärasused. Lindudel on näärmemagu ja lihasmagu 61) Toitainete kasutamine söömisjärgselt. toitainetega toimuv vahetult pärast seedet ja imendumist Maks - vahejaam Glükoos- glükogeen rasvhapped VLDL kujul rasvkoesse või lihastesse Aminohapped- 20% valgusünteesiks 23% kehavereringesse Ülejäänu energiaks, Glc või rasvade sünteesiks Rasvad VLDL kujul rasvkoesse 62) Organismi energiaallikad söögivaheaegadel ja nälgimisel. Söögivaheaegadel : Insuliini tase langeb, glükagoon tõuseb Glükogenolüüs Glükoneogenees Suureneb aminohapete kasutamine energia saamiseks
Mälutud söödamass suunatakse söögitoru kurdudest moodustuvat vagu pidi kiidekasse. · Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. · Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. · Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. · Libedikus jätkub seede samuti nagu enamiku imetajate magudes. · Selle seinad produtseerivad maonõret, mis sisaldab seedet soodustavat soolhapet ja ensüüme. · Veise liitmagu: 1-kiidekas, 2- võrkmik, 3-vats, 4-libedik · Koos söödaga satuvad libedikku ka vatsas intensiivselt paljunevad mikroobid, mis mao kõrge happesuse toimel hukkuvad ja seeditakse samuti seedetrakti alumises osas. · Veiste seede tähtsaim eripära on võime kasutada vatsas elavaid mikroobe ja ainurakseid seedeprotsessi tõhustamiseks. · Vatsamikroobid on anaeroobsed ning nende elutegevus avaldub käärimise ehk
annaabi.ee 
