kontrollida. Geneetilised haigused. Väiksemate kõrvalekalleteha, mis on vaevu märgatavad või kergest korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest. Perinataalne areng – aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: - toitumise muutus, - hingamise muutus, -seedeeritus, -temperatuuri regulatsioon, - erinevused stimulatsioonis. Wolff – eristas 6 vastsündinud (käitumist) seisundit: sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek ja nutmine. Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju u 300g. Esimese eluaasta lõpuks u 900g. Kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potentsiaalist. Täiskasvanu aju kaalub u 1300g. Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal. Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha
Emakas peab leidma sellise koha, mis on võimalikult toitaineterikas, et saaks sinna kinnituda. Pesastumiskohta jõuab rakukogumiks blastotsüsti staadiumis. Pesastumine toiimub emaka põhjaosas ees- või tagaseinal. Protsess kestab viis päeva. Perinataalne areng Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus - suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus - kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus - seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis - valgus, õhk, puudutused WOLFF (1959,1966) 6 vastsündinu seisundit · Sügav uni · Kerge uni · Unisusseisund · Passiivne ärkvelolek · Aktiivne ärkvelolek · nutmine Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinut mingi stiimuliga ergutada
oskab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima. Geneetilised haigused Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevu märgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5% lastest. Tõsisemate sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalist haigust või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2.3% lastest. Perinataalne areng- 22 rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: Toitumise muutus hingamise muutus seedeeritus temperatuuri regulatsioon erinevused stimulatsioonid Wolff 1959, 1966 eristas 6 vastsündinu käitumist sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest: emotsionaalsus. Kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on.
Tegemist on hulgi väärarengutega. Elu üle paari kuu on harv. Trisoomia 13 Patau sündroom, Suur hüpe seotud vanusega. Trisoomia 21 Downi sündroom, füüsiline ja vaimne puue. Südamehaigused, kiirem vananemine. Prenataalne areng Prenataalne periood on aeg, mis saab alguse 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7.elupäeval. Esmased ülesanded: · Toitumise muutus (enne sündi nabanööri kaudu ja hiljem suu kaudu; ka toit muutub) · Hingamise muutus (al 11.rasnäd) · Seedeeritus · Temperatuuri regulatsioon (enne sündi reguleerib emakehat, hiljem peab ise regul) · Erinevused stimulatsioonis (peab hakkama teist moodi tajuma; stimulatsioon on mitmekesisem; nt lisandub valgus nägemine; lõhnad; maitsed; puudutused; helid,) Wolff (1959, 1966) Eristas vastsündinu (käitumist), seisundit: 1) Sügav uni 2) Kerge uni 3) Unisusseisund 4) Passiivne ärkvelolek 5) Aktiivne ärkvelolek 6) Nutmine
Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusnädalat kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded sünnijärgsed: · Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim · Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema · Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks) · Temperatuuri regulatsioon · Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused Wolff (1959, 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit: Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine. Eneseregulatsiooni saavutamine- kõige olulisem ülesanne. Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest:
Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud. Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni. Perinataalne areng - 22. rasedusnädalast (sünnist) seitsmenda elupäevani Esmased ülesanded sünnijärgselt: Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (küpseb alles kolmandaks elukuuks) Temperatuuri regulatsioon vajalik rasvkiht Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused aitavad välja töötada, mis on vajalik hakkamasaamiseks Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju on ~300g Esimese eluaasta lõpuks on aju ~900g toimuvad närviteede ühendused ja tekivad uued närvijätked Täiskasvanu aju kaalub ~1300g
saastatus, alkohol, suitsetamine, emotsioonid ja stress, narkootikumid Kaasasündinud ehk kongentaalsed relfeksid: osad refleksid peavad kaduma peale 3.-4.elukuud seotud lapse ellujäämisega tahteliste liigutuste eelkäijad võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit Perinataalne areng: on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani. Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis naisel on sel ajal 03.03 Neuroloogiline areng: Vastsündinu aju 300g esimese eluaasta lõpuks u 900g kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g 1/3 geenidest on seotud just aju arenguga 70% ajumahust areneb peale sündi - ei saa olla kindlad, mis selle protsendi sees on Närvirakkude vahelisi ühendusteid tekib elujooksul juurde - ühendusteede moodustamine
annaabi.ee 
