Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Vaevasime oma pead, miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Lõpuks mõistsime, et seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja kui vasturõhk kaob, siis lükkab rõhk õhu mullist välja. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised ehkki seebilahus on ise värvusetu
ÜHE SEEBIMULLI ELUKÄIIK Täna uurivad kaks suurepärast Rakvere Reaagümnaasiumi 11. Klassi õpilast Maria ja Martti ühe seebimulli elukäiku. Täpsemalt käsitletakse artikklis järgmiseid teemasid: seebimulli kelm, keelme paksus, valguse peegeldumine ja murdumine seebimullis, interferents seebimullis, interferentsi maksimum ja minimum, valguse lainepikkus ja käiguvahe. Kolmapäeva hommikul füüsika tunnis sai hakata katset tegema. Selleks oli vaja klaasi, kus sees oli pesuvahend veega ning kõrt, milega sai mulle puhuma hakata. Mullide puhumine viis tagasi lapsepõlve, ning hetkeks unustasime, et oleme 17-aastastena füüsikatunnis. Seebimulli valmis
Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Mis tähendab, et seebimulli pind ei ole ühe paksune vaid laikudena on paksemaid ja õhemaid kohti kelmes. Need ebatäpsused põhjustavadki seda värvivaheldumist laikudena. Seebikelme paksust põhjustab erinevate lainepikkuste interferentsimaksimumi ja ülejäänutega juhtub destruktiivneinterferents, selletõttu on erievat värvi laigud seebikelmel. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus.
vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad
Fifth level Käiguvahe Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta) S2P-S P= 1 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level
Selleks on vaja teada kiirust ja lainepikkust ning sagedus on nende kahe jagatis. Lisaks on võimalik ka valgus murduma panna. Seda tänu keskondade erinevusele, mis erinevad üksteisest erineva murdumisnäitaja poolest. Lihtsamalt öeldes, peavad keskonnad olema erineva optilise tihedusega. Seda on lihtne tõestada katsega, kus valgus liigub läbi õhu vette. Selleks tuleb kasutada laseri valgust ja see teeb ilme hoopis erilisemaks. Joonisel on näha mis juhtub valgusega. Tuues näiteks seebimulli katse, siis katseid tehes nägime, et seebimullid on vikerkaare värvilised, ehk tegemist on seitsme värvilise spektriga, kuid seebilahus ise on värvusetu. Sellist valguse lahutumist spektriks nimetatakase dispersiooniks. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks. Interferentsi maksimum tekib siis, kui liituvad samas faasis olevad lained, vastupidiselt sellele miinimum ehk lained liituvad vastupidistes faasides. Kile jaotab iga laine kaheks
5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on nõgus kõverpind (näiteks kapillaartorus tekkiv vedeliku menisk), siis rõhu liig p on suunatud meniski raadiuse suunas õhku. Selle tagajärjel tekkiv täiendav rõhk aitab tõsta kapillaaris olevat vedelikku ülespoole (lisaks pindpinevuse jõu mõjul vedelikusamba tõusmisele). Näited tegelikkusest: 1) Puhume seebimulli. Võtame puhumiskõrre otsa suust ja seebimull väheneb kiiresti kuni lõpliku kustumiseni. Seebimulli kõver pind tingib ka suurema rõhu võrreldes välisrõhuga. 2) Puhume kaks seebimulli (parem oleks kaks üheaegselt puhujat). Esimene puhub suure mulli, teine aga väikese mulli. Võttes nüüd kiiresti mõlemad puhumiskõrred koos mullidega ja ühendanud kõrred omavahel, näeme ei väike mull väheneb ja kustub, suur mull aga suureneb väikesest tulnud õhu arvel
Selle näitnäiteks olid laenumaksed perioodi alguses, mis aga hiljem suurenesid. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%-lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Kriisi põhjuseks oli suurim kinnisvarade ja laenude mull, kusjuures see ei võimendanud mitte ainult Ameerika eluasemeturuga. Sellise kõrval laenasid paljude maade finantsasutused ja teised ettevõtted üle oma võimete. Kõige selle tulemusena lõhkes nii elamuaseme-, laenu-, aktsia-, väärtpaberi-, tooraine ja rea veel teise valdkondade mull. Kogu maailma haaranud rahandussüsteemi ebakindlus, finantskriis.
laenuvõtjaid ei ole suutnud seda maksta ja nad olid sunnitud oma kauaaegse kogu pangale tagastama. USA üldise rahandus- ja panganduskriisi eelkäijaks oli varasemast ajast ületulnud hüpoteetiline krediteerimine 2007. Aastal. See tähendab, et hüpoteetiliselt krediteeriti madala sissetuleku ja halva krediitajalooga inimesi. 20%lise kinnisvara hindade languse tõttu kaotasid Ameerika majaomanikud ligi 5 triljonit. Ameerika finants George Soros nimetas hüpoteetilise seebimulli ainult käivitusmehhanismiks, mis viis veelgi suurema mullu lõhkemiseni. Vene minister Kudrin arvas, et suurel määral oli finantskriis provotseeritud sabpraim laenudega. See oli valitsuse katsete tagajärg odava rahaga majanduse üle puistata ja kunstlikult üles puhuda hüpoteeki, mille tulemusena tekkis vastav finants- ning hüpoteegimull. Sellise tegevuse tulemusena läks inflatsioon üless ja halvad laenajad olid esimesed, kes katkestasid oma krediidi eest maksmast.
§ Mida väiksem on valguse lainepikkus, seda rohkem ta keskonnas murdub. VIKERKAARE NÄIDE 15) LAINEOPTIKA Interferents on (koherentsete) lainete liitumine, ja liitumisel tekkiv püsiv energia ümberjaotumine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Eri teid mööda tulevate kiirte hilinemine tähendab automaatselt faasi erinevust. Näited: CD plaadi kirju virvendus, õli laik poriloigus, seebimulli virvendus. Looduses on nt paabulinnu sule, putukate kitiin kest. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. Takistuse suurus peab olema samas suurusjärgus laine lainepikkusega või väiksem. Difraktsiooninähtused on seletatavad Huygens'i Fresnel'i printsiibi abil, mis kehtib kõikide lainete puhul: Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute
keemahakkamiseks tuleb anda nn keemissoojust; soojusülekanne toimub ainult erinevate temperatuuridega kehade vahel. EI 8 Kuidas saab saunas väliste tunnuste järgi aru, millises torus on kuum ja millises külm vesi? Külmaveetoru on "higine", soojaveetoru mitte. 9 Miks võib niiske sõrmega ohutult katsuda, kas triikraud on tuline? Kuna vesi peab enne sõrmelt aurustuma. 10 Puhume kõrre otsa seebimulli. Kui puhumise lõpetame, hakkab seebimull kokku tõmbuma. Miks? Kapillaarsuse tõttu. Seebivesi märgab kõrt. 11 Mispärast käterätte ei tehta villasest riidest? Villane riie on tihti rasvane, mistõttu käsi sinna kuivatada ei saa. 12 Kas on õige öelda, et vee tungimine peenikesse torusse on põhjustatud kapillaarsusest? Ei. Kui vedeliku molekulid tõmbuvad kapillaari seina molekulidega tugevamini kui
6/(9.67*10- 4 )}=G=8.314*293ln57497=10.96*2436=26698J/mol. Sama arvutus 100°C juures annab RTln{55.6/0.0446}=G=8.314*373ln1247=7.13*3101=22111J/mol. 35. Kui peened peaksid olema kapillaarid, et vesi neis tõuseks 20 m kõrgusele (ideaalne märgamine)? Kapillaartõusu valem: h=2/gr; Siit r=2/gh=(2*0.075)/ -7 (1000*9.81*20)=7.65*10 m=0.765µm; Diameeter seega 1.53µm. 36. Kui suur on ülerõhk seebimulli sees, mille diameeter on 2 cm? Mullis tekkiva lisarõhu valem: =2/r=2*0.075/0.01=15Pa. 37. Puutüves kõrgusega 30m on 10µm diameetriga juhtsooned täidetud veega. Vähemalt kui suur peaks olema esialgne aurumullikene, et sammas katkeks? 10 µm kapillaaris on vee spontaanne tõus h=2/gr=(2*0.075)/(1000*9.81*5*10-6)=3.06m. Rippuvas olekus on 30 3=27m veesammas. Selle tipu lähedal on negatiivne rõhk - gh= - 1000*9.81*27= - 264870Pa. Kuni mulli siserõhk on sellest suurem, sammas ei katke
miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents!
miinimumjoonte või triipude pildina, mis ajas ja ruumis ei muutu. NB! Igasugune lainete liitumine ei ole veel interferents. Koherentsed ehk seostatud lained on niisugused lained, mille faasivahe ajas ja ruumis ei muutu. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine tõkke taha, mis on sisuliselt interferentsi tulemus. Meenutus eelmise aasta koolieksamist, kus üks küsimus puudutas just nimelt interferentsi: Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igal juhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents!
annaabi.ee 
