Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased). Niiet see võib eestlastele üheks suureks kultuurisokiks olla, kuna Hispaania on religioone riik siis on seal hulgaliselt kirikuid, mis on samuti suureks turismiobjektiks. Televiisorit vaadates satume tihti nö seebikate peale, kus räägitakse Hispaania keelt ning enamasti eestlased teavad paari sõna. Kui kuulata hispaanlasi omavahel rääkimas, siis tundub, et nad räägivad väga kiirelt ja emotsionaalselt, see võib eestlastle tunduda pealetükkivalt või isegi hirmuäratavalt, kuna eestlased on harjunud rääkima vaoshoitult ning vesteldes nad ei näita välja palju emotsioone. See milline on kultuur tegelikult Hispaanias, saab teada alles siis, kui ise elada selles ühikonnas
Meenutades, milliseid solvanguid ta on pidanud kogu aeg taluma, asetas ta oma naise lemmiktoolile kümme harilikku knopkat. Loomulikult sättis ta end ootusärevalt paari meetri kaugusel telekat vaatama. Mõne hetke pärast oligi Madise kuri naine platsis. Tuppa astudes, alustas ta Madisega suhtlemist kohe ümbitsemisega. Sõimates teda ´´jupatsiks``, seejärel haaranud Madiselt telekapuldi ning Madisele peale käratanud, et tema pärast jäävad tal seebikad vaatamata. Muutes kanali seebikate peale, istus ta kohemaid oma lemmiktoolile. Nii kui naine oma istmiku sinna oli suutnud maha asetada, oli ta samakiirelt ka tagasi püsti. Naine justkui automaatselt tormanud Madise poole ja tahtnud talle selle sama telekapuldiga otse vastu lagipähe virutada. Madis oli küll viletsa tervisega ja aeglaste liigutusega, kuid ikkagi sellest hoolimata suutis ta eest ära põgeneda. Suure rabelemise käigus, oli Madis suutnud kiirelt ennast kaitsta, pannes naisele jala ette ning teda käega tõugata
laual on ja mitte ainult seda lihtsalt otstarbetult kasutada. Iha on millegi vastupandamatu tahtmine. Suur iha tuleb südamest ja hingest millegi järele. Minu meelest ei saa iha lihtsalt nimetada patuks, kuna minu jaoks ei ole patt millegi tahtmine või unistamine. Iha muutub siis halvaks kui hakatakse oma vajadust valimatutel viisidel rahuldama, valitakse selliseid teid, mis toovad rohkem kahju või kasu. Päris palju leiab liiga suurt iha seebikate temaatikas, kus tapetakse näiteks oma unelmate printsi pärast oma konkurent. Ihaga on kõik kontrolli all kui see vastab normaalsuse piiridele ning selle täitmiseks ei võeta midagi ekstravagantset ette. Enamuste inimeste kõige suuremaks patuks on laiskus. Ei taheta lasta lahti vanadest harjumustest ega ei viitsita proovida midagi paremat ja uut. Inimesed on liiga mugavad ning ei üritagi paremuse poole pürgida. Laiskust esineb kõige rohkem sellest poolest, et ei viitsita ennast
Mänguplatsiks on Mustamäe, näitlejaiks kuus paneelmajade sügavuses elutsevat üksiklast: luuletaja Eero, arhitekt Maurer, juuksur August Kask, šveitser Theo, telefonitöötaja Laura ja tema poeg Peeter. Eero naine on ära jooksnud ja Maureri naine jookseb ära romaani käigus, August Kask on raske lapsepõlvega poissmees, Theo lihtsalt kepib naisi, üksiti ja paarikaupa, ning jõuab oma eksperimendis 235. emaseni; Laura on lahutatud ja elab oma väikesest pojast mööda, sukeldudes seebikate vaatamisse“. Luuletaja Eero oli melanhoolne luuletuste kirjutaja, kelle luuletustel kahjuks lugejaid ei olnud. Oli arg, kartlik, kujutas omale asju ette. Nägi „tonti“ seal, kus teda tegelikult ei olnud. Iseloomustab tänapäeva inimest, kes koguaeg midagi teeb, nagu hamster rattal, aga kunagi kuhugi ei jõua. Ehtne kunstiinimene, tundlik ja haavatav. Romaani lõpus abiellub ta Lauraga, kuid hakkas peagi mõistma, et ta naine ikkagi ei mõista teda piisavalt.
Pierre Bourdieu on toonud välja neli kapitali liiki: materiaalne (majanduslik), sotsiaalne, kultuuriline ja sümboolne. Bourdieu jaoks on keskse tähtsusega sümboolne kapital (reputatsioon, prestiiž). Kui isik, kes omab sümboolset võimu, rakendab seda teise indiviidi tegevuse mõjutamiseks, siis on see sümboolne vägivald. Sellekohane kõige tüüpilisem näide on olemas näiteks Ladina-Ameerika seebikates. Isiklikult ma ei ole seebikate austaja, kuid teadatuntud fakt on, et süžee on neis kõigis ikka sama. Rikas naine armub vaesesse mehesse või vastupidi. Esile tõuseb sümboolne vägivald, sest rikka naise (või mehe) perekond ja sõbrad on sellisele kooselule tungivalt vastu. Kuna lisaks materiaalsele rikkusele omavad need inimesed tihti ka kõrget mainet (ka perekondlikus osas), siis püütakse armastajapaari lahku ajada eelkõige kumbagi poolt suhtluse abil mõjutades
sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeerimine, regulatiivne, meelelahutus). 1) Herta Herzog (1942) tegi küsitluse, miks koduperenaised jälgivad igapäevaseid raadiokuuldemänge; 2) Lazarsf Stantson (1944) auditooriumi motiivide tüpoloogiad seebikate ja telemängude vaatamiseks; 3) Klapper (1960) sõn meedia lihtsaimad funktsioonid; Kaasaegses faasis: 4)Blumler ja Katz (1974) - artiklikogumik, kus püüti selgitada vajaduste või meediakasutuse motiivide teket ühiskondlikust ja psühholoogilisest kontekstist lähtuvalt (meediakas üks viis vajaduste rahuldamiseks); 5) McQuail võttis kokku kaasaegse tasude ja tarvete kontseptsiooni peamised o
Tegelikult on ta hea inimene, küllap kõik muutub..ma olin ise süüdi ,,Mina" kaitse sublimatsioon, huumor Sublimatsioon sotsiaalselt vastuvõetamatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga ka kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga Näiteks: Kokaraamatu piltide vaatamine ja hõrgutistest kõnelemine kui kõht on tühi ja toit ei ole kättesaadav Poodides kolamine, tootekataloogide pidev sirvimine Seebikate vaatamine Agressiivsuse mandamine sportmängudesse Huumor ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. ,,Mina" kaitse eitamine, negativism Eitamine probleemi, olukorra mahasalgamine Näiteks: midagi sellist pole olnud, mina pole teinud Ma ei ole alkohoolik Ei ole olnud. Mina küll nii pahasti ei öelnud Meie peres küll neid probleeme pole, minu laps ei käitu sedasi
annaabi.ee 
