oluliselt teiste võimalusi oma kruntide arendamisel ja nad esitasid oma protestid ka avalikustamise käigus. Kvartalisse soovitakse lisaks 24-korruselisele majale ehitada veel teisigi kõrghooneid. «See on viga, et antakse sellistes kohtades krundikaupa õigusi detailplaneeringute tegemiseks,» tunnistas avalikul arutamisel protestijate küsimustele vastanud linnaplaneerimise ameti osakonnajuhataja Martti Preem. (Seaver 2006, Postimees 12.04) 2 Maakri 28 ja 30 planeering algatati juba 2000. aastal, kuid siis ei olnud nii suurt tungi kõrghoonete rajamiseks. Maakri 28 ja 30 planeering lisatakse küll konkursi materjalidele, kuid sellega arvestamine pole kohustuslik. Seda, mis saab Maakri 28 ja 30 planeeringust, kui konkursi võidutöö sellega üldse ei arvesta ning selle elluviimise
Pärilikud haigused Autor: Christopher Seaver Juhendaja: Laive Jürimaa Saku Gümnaasium 2016 Sissejuhatus Mina teen seda tööd, sest arvan et igaüks peaks teadma midagi pärilikest haigustest ja sellest kuidas neist hoiduda. Järgnevalt räägime viiest erinevast pärilikust haigusest. Huntingtoni tõbi Huntingtoni tõbi on harilikult täiskasvanud inimestel esineda võiv terve eluea kestev pärilik geneetiline häire, mis pärandub perekonnas dominantse pärandumismustriga.
suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Nõukogude ajal toimunud kolmas ja neljas tantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. (Üldtantsupidu 2011) Väiksemaid öölaulupidusid toimub nii Tartus kui ka Tallinnas igal aastal. 2009 aastal toimus Tallinna Lauluväljakul öölaulupidu ,,Märkamisaeg", kus osales ligikaudu 70 000 inimest (Seaver 2008). Ürituse ajal oli lauluväljak nii paksult rahvast täis, et raske oli liikuda ja vaatekohta leida. Selle ürituse täielik õnnestumine näitas, et rahvuslik teema sobib ürituste sisuks Eestimaal suurepäraselt ja rahvuslikke öölaulupidusid võiks Eestis regulaarselt korraldada. Meelelahutusüritused on väga atraktiivsed ja meelitavad ligi suuri rahvamasse. Suured rahvamassid annavad eeldused suure kasumi teenimiseks. Ka veini ja toidufestivalid on maailmas populaarsed
Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli- kalt kohalikud bolsevikud küüditamist ette valmistasid, näitab asjaolu, et Tallinna veo- baasis käis veel sama päeva õhtul kompartei Tallinna linnakomitee sekretär Okk kontrol- limas, kas antud korraldused on täidetud. Sama Okk oli teatavasti ka Nõukogude Liidu Rahvuste Nõukogu saadik. Veomasinatele anti väljasõidu korraldus südaööl. Sõita tuli Laia ja Pagari t
sooritatud radiosüsiniku meetodil tehtud dateering näitab pärineb ajast enne Kolumbuse 1492. aasta mereretke. (Stewart jt 2004:86, 93). Kuid tõsised vaidlused on puhkenud tindi ümber, millega Vinlandi kaart on joonistatud. Mõnede asjatundjate sõnul näitavad uusimad keemilised analüüsid, et tint sisaldab keemilist ühendit, mida ei tuntud enne 1920. aastaid. Nende väitel tõestab see lõplikult, et kaart on osav võltsing. Californias elav Norra päritolu ajaloolane Kirsten Seaver on isegi välja pakkunud võimaliku võltsija nime Josef Fischer, Saksa jesuiidipreester ja keskaja uurija. Seaveri arvates tahtis Fischer oma 1930. aastatel valmistatud võltsinguga protesteerida selle vastu, kuidas natsid Vana-Norra ajalugu fasistlikus propagandas ära kasutasid. Teisest küljest on osutatud asjaolule, et sama keemilise ühendi jälgi on leitud ka teistel, kindlalt keskajast pärit dokumentidel ning pealegi on tegemist nii väikeste kogustega, et
1939-1940 22. Aleksander Tõnisson ülemlinnapea dets-juuli 1940-1941 23. Aleksander Kiidelmaa linnapea juuli-jaan 24. Kristjan Seaver 1941 jaan-august TK esimees 1941-1944 25. Artur Terras linnapea dets-sept 1944-1945 26. Aleksander Kiidelmaa TK esimees sept-veebr 27
mis tahes keelse perekonnanime omale valida muust rahvusest Eesti kodanikud. 1990. aastate algupoolel levis nende hulgas tendents muuta oma nimed eestikeelseks (Rein Sikk, Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest Luiged. Eesti Päevaleht 27.10.1999). Nimevahetuse tippe oli 1993. aasta, mil Tallinna perekonnaseisuametis soovis uut nime saada 643 isikut, suurem osa neist kandis venepärast nime (Kaie Ilves, Kuidas muuta nime? Õhtuleht 7.09.1995; Urmas Seaver, Tallinlased on agarad nimevahetajad. Sõnumileht 3.06.1997). Ilmselt tehti seda oma laste tuleviku nimel ja selleks, et Eestis paremini hakkama saada (Rein Sikk, Virumaal eestistatakse nimesid. Eesti Päevaleht 24.03.1997). Iseasi, kas suguvõsadele meeldib, kui nende nime valib omale sellele suguvõsale võõras isik. Praegune kord seda kuidagi ei takista. Ka omal ajal kaitstud nimed, mille eest inimesed maksid suuri summasid riigikassasse, on praegu jäetud kaitseta.
annaabi.ee 
