toimega rasvlahustuvad ühendid. Laialdaselt kautuses ka kosmeetikas, kuna võitleb vabade radikaalide vastu ja seega enneaegse vananemise vastane. Kust saame Evitamiini ? E-vitamiini allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli) ning kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on E-vitamiini sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub seda maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks,
Toidust saamiseks on vajalik A-vitamiini olemasolek. Miks vaja? Kaltsiumit siduva valgu sünteesi ergutamiseks. Puudusel: väsimus, luumurdude aeglane paranemine, hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja? Pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära või lahustab veretrombe, vähendab vere kolesterooli sisaldust, soodustab toitainete transporti rakkudeni. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline).
hapete sooladega, alkoholidega. aminohapped reageerivad alustega, alkoholidega, hapetega, teiste aminohapetega. 8. Palmitiinhape ehk palmithape( heksadekaanhape) on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine valem on CH3(CH2)14COOH. Stearhape e. steariinhape (Oktadekaanhape), valem on C17H35COOH, leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis. Olehape ehk oleiinhape, cis-oktadets-9-eenhape (C17H33COOH), leidub paljudes õlides ja ka loomses rasvas, nt seapekis ja veiserasvas. Linoolhape Cis-oktadets-9,12- dieenhape, C17H31COOH, leidub mitmetes taimeõlides. Oblikhape (etaandihape) HOOC-COOH, oblikates, tomatites, spinatites, rabarbrites, jänesekapsastes. Piimhape 2- hüdroksü-propaanhape,CH3CH(OH)COOH, tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Bensoehape (benseenkarboksüülhape), leidub paljudes marjades nagu näiteks jõhvikates ja pohlades. C6H5COOH.
vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga. Täpselt nagu mineraalaineidgi ei suuda organism vitamiine ise sünteesida. Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine. Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga
ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu mitte vältida, vaid valida, milliseid neist tarbida, ning teha seda mõõdukalt. MIS ON RASVAD? Toidurasvad sisaldavad erinevaid rasvhappeid: • küllastunud rasvhapped, • polüküllastumata rasvhapped. monoküllastumata rasvhapped, • Erinevates toidurasvades on nende sisaldus erinev. Küllastunud rasvhappeid sisaldub rohkem loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on aga ülekaalus enamikes taimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht asendamatut polüküllastumata rasvhapet, Ω-6 ja Ω-3 rasvhapet, pole inimorganism ise võimeline tootma, neid peab saama toiduga. MILLEKS ON RASVAD VAJALIKUD? • Toidurasvad on inimorganismile kontsentreeritud energiaallikaks. 1 g rasva annab ligikaudu 9 kcal energiat. • Toidurasvad on rakus olulisteks ehitusaineteks
· ajuripatsi ja neerupealsete funktsioneerimine halveneb · kahjustatud on raua imendumine ning hemoglobiini formeerumine · ateroskleroos, vähkkasvajad Vitamiin E allikateks on rafineerimata taimeõlid (nisuiduõli), kõik terved toored seemned, pähklid, sojaoad, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Loomsed toiduained on vitamiin E sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub teda siiski maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad vitamiin E allikad. Vitamiini E peetakse suhteliselt mittetoksiliseks võrreldes teiste rasvas-lahustuvate vitamiinidega. Kõrgvererõhuga patsientidel võib vitamiin E liigne tarbimine tõsta vererõhku veelgi. 25 Mineraalained Mineraal Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit
Terminit “rasvad” kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- ning glütseroolijäägist. Igapäevases toidus moodustavad lipiididest rasvad 95–98 %. Seetõttu toiduenergia mõttes kasutataksegi sõna „rasvad”. Rasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: küllastunud rasvhapped; monoküllastumata rasvhapped; polüküllastumata rasvhapped. Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomset päritolu rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomset päritolu rasvad on toatemperatuuril tavaliselt tahked. Süsivesikud Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Toiduga süsivesikutest saadav energia on peamiselt tärklisest ja suhkrutest ning vähem kiudainetest ja suhkuralkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on teraviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Maiustused, magusad joogid, puuviljasiirupid, magustatud pagaritooted ja magustatud
Toidurasvad, ka kolesterool, on olulisteks ehitusaineteks rakus. Organite ümber moodustuv rasvakiht kaitseb organeid põrutuste eest. Toidurasvad varustavad inimorganismi rasvlahustuvate vitamiinidega, samuti on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks organismis. Toidurasvad on ka asendamatute rasvhapete allikaks. Toidurasvad ehk lipiidid koosnevad rasvhapetest ja nad sisaldavad kolme tüüpi rasvhappeid: Küllastunud rasvhapped on ülekaalus loomsetes rasvades, näiteks seapekis ja võis. Loomsed rasvhapped on tavaliselt tahked. Monoküllastumata rasvhapped Poluküllastumata rasvhapped kaks viimast on aga ülekaalus enamikes teimsetes rasvades, näiteks rapsiõlis. Kaht poluküllastumata rasvhapet (linool- ja linoleenhapet) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, seega peab saama neid toiduga. Hüdrogeenimine ehk tahkestamine võimaldab saada vedelast taimeõlist sobiva konsistentsi ja muude omadustega hästi säiliva tahke rasva
annaabi.ee 
