täielikult sealsesse ellu, unustades aga täieliult oma kodumaa ning sealsed uskumused. Samuti on ka palju väliseestlasi, kes isegi ei oska enam eesti keelt. Siit võib järeldada seda, et inimesed võivad välismaale kolides kaotada täielikult oma identiteedi. Samas usun tõesti, et oma identiteeti pluralistlikus ühiskonnas on võimalik hoida, kui selleks ise tahtmist on. Elasin ise aasta Sveitsis, mis on väga pluralistlik maa, mida näitab kasvõi see, et sealseteks riigikeelteks on saksa, prantsuse, itaalia ja retro-romaani. Kuigi ma tahtsin sulanduda sealsesse kohalikku ellu, ei unustanud ma kunagi oma kodumaad, Eestit. Rääkisin võimalikult tihti oma lähedastega, lugesin Eesti uudiseid ning tutvustasin kohalikele oma kodumaad. Samuti võib näiteks tuua Toronto-Eesti maja, kus Kanadas elavad eestlased saavad kohtuda, pidada jõulupidusid, jazzi kontserte või isegi pulmi. Ka Siberi eestlased on
2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. Sealseteks põhiaineteks olid inglise keel ja pedagoogika. Paralleelselt Tartu Ülikooliga õppis ta ka veel Tartu Naisseltsi Majapidamiskoolis Fröbeli põhimõtteid. Seoses inglise keele õppimisega sõitis Eva Lootsar 1930. aastal Londonisse. Seal asus ta kaheks aastaks tööle jõukas inglise peres lastekasvataja - koduabilisena. Tulles tagasi Eestisse, töötas Eva Lootsar aasta müüjana raamatukaupluses, seejärel asus tööle H
vaarao piiramatule võimule. Mesopotaamias valitses linnriiklus. Seda valitses kuningas, kes juhtis ka sõjaväge ja mõistis kohut. Preesterkonna prestiiz oli Mesopotaamias väga kõrge. Arstoteadus, geomeetria ja kõrgtasemeline kirjandus kujunes välja Egiptuses. Sealseks kuulsaimaks teoseks on ,,Sinuhe jutustus". Astroloogia ning matemaatika olid pigem Mesopotaamia trumpideks. Egiptlased uskusid tugevalt elusse peale surma, mis ootas vaid neid, kelle keha mumifitseeriti. Sealseteks jumalateks olid päikesejumal ja maailma looja Ra, Pistrikukujuline taevajumal Horos ning viljakuse jumal ja surnute valitseja Osiris. Aga Mesopotaamias pöörati tähelepanu pigem elule enne surma ja nad uskusid, et karistused toimusid siinpoolses elus. Seal kummardati taevajumalat ja jumalate valitsejat Anut, jumalate kuningat ja Anu poega Enlili, Maa-aluste vete ja sügavuste valitsejat Ead, taeva kuninganna jumalannat Istari ja Babüloni jumalat Marduki.
piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti juhuslikuks ja lühiajaliseks. Suuremaks probleemiks kujunes soblike koolmeistrite leidmine. Probleemi lahendamiseks rajati Tartu lähedale Piiskopmõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mille praktilist tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. Sealseteks õpilasteks olid enamjaolt Tartumaa päritolu talupoisid. Lugemine õpiti selgeks kolme kuuga. 1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vast otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Mujal oli koole vähem. Talupoegadele muidugi see meeldis, see võimaldas kaugemate sugulastega ühendust pidada.
(ilmselt ka geneetilisele segunemisele). Lisaks sellele, et kui germaanlased tänapäeva 12 Kalevi Wiik, lk 85-87. 13 Samas, lk.74. 14 Samas, lk.75. 15 History of Scandinavia: Norway, Sweden, Denmark, Finland, and Iceland. University of Minnesota Press. Minneapolis 1979, lk.5. 16 Samas. 17 Kalevi Wiik, lk.47. 18 Ari Siiriäinen, lk.94. 19 Samas, lk.95. 3 Skandinaavia alale saabusid olid sealseteks elanikeks saamid. Arheoloogilised leiud kinnitavad samuti, et skandinaavia- germaani migratsioon Soome toimus pronksi ajal (või isegi varem). Sealjuures on mõned väitnud, et need leiud viitavad lihtsalt kahe hõimkonna kokkupuutele, nt kaubavahetusele, mitte aga kahe rahva segunemisele.20 Samal perioodil (7000-3000 e.Kr.) ka ,,Euroopa keeled indoeuroopastusid"21. Taandusid baski ja soome-ugri keeled.22
[6] 2.5 Kliima Hawaii kliima on troopiline, kuid sõltuvalt ilmast ja kõrgusest võib see varieeruda. Niiskemad on saarte põhja- ja idaküljed, kuivema kliimaga aga lõuna- ja lääneküljed. Saarestikus esineb kaks aastaaega. Sademete hulk on kõige suurem talvekuudel oktoobrist aprillini. Juulist novembrini võib esineda troopilisi torme ja orkaane.[6] 2.6 Loodus Hawaii elusloodus on kujunenud tänu 70 miljoni aasta pikkusele isolatsioonile. Enne inimeste saabumist saartele olid sealseteks imetajate põlisliikideks Hawaii hallipäine nahkhiir ja Hawaii munkhüljes. Esimene inimkontakt polüneeslastega rikastas saare loodust. Uued invasiivsed liigid mõjutasid endeemsete liikide arvukust ning sissetoodud rotid ja sead mõjutasid suuresti kohalike linnuliikide arvukust. Samuti põhjustas liikide mitmekesisus metsade vähenemist, rohumaade teket ja keskkonnaseisundi halvenemist. Suuremat kahju tegi
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud
Vaade Kaarsillale 21 Vaatluskoht 18 21. Vaade Jakobi mäele Vaatluskohaks 18 on Jakobi ning K. E. Von Beari ristmik. Sellele vaatluskohale iseloomulikeks maamärkideks on Katoliku kiriku torn ning pilku püüdev on ka linnamuuseumi hoone (ill 21). Vaatluskohaks 19 on Kassitoome. Sealseteks maamärkideks on Katoliku kirik (ill 22) ning Toomakiriku varemed (ill 23). Vaatluskoht 19 22. Vaade Katoliku kirikule 23. Vaade Toomkirikule 22 Vaatluskoht 20 24. Vaade veetornile Vaatluskohaks 20 on Tiigi tänav ning sealseks maamärgiks Tartu veetorn (ill 24).
annaabi.ee 
