Soovitati sõprust sõlmida oma seisusest lastega Kui pered olid omavahel tülis, keelati ka lastel läbikäimine Õpetati mõisnikke vihkama Õpetati loodust armastama Päike oli laste sõber Õpetati suhtumist koduloomadesse Laps ja töö Kui laps hakkas käima, tuli nel hakata vanemaid abistama Esialgu oli poolmänguline Hiljem kujunesid välja kindlad tööd 3-4 a. laps võeto kaasa puu-ja heinaveole 8-9 a. käidi lamba- või seakarjas 10 a. Lehmakarjas Kui vanemad olid välitööl, tulid lastel ära teha kõik kodused tööd Mänguasjad Enamasti tegid lapsed oma mänguasjad ise Puust loomad Pajupill Riidest loomad Puuklotsid Mängud Rattaviskamine Siga Hüpati keppi Arstiabi Arstiabi puudus (lähim arst ja apteek asus liiga kaugel) Arstiabi maksis väga palju Lepiti pigem kohaliku külatarkade abiga
6.2 Otepää murdeteksti tõlge Karjapõlv Hommikune ülestõusmine, no see ikka oli küll üks kius ja rist. Aga kus sa pääsesid, muudkui pidid aga tõusma. Mõnikord olid (uuesti) magama jäänud küll, kui hüüti. (Siis) tuldi jälle uuesti, et ,,No kas ei saa juba üles, mis!" Kui ruttu söönuks ei saanud (põrutati): ,,No mis sa mäletsed seal, et sa juba rutem metsa ei saa!" See oli siis, kui loomakarjas olid. Seakarjas, see ..., sinna võis natuke hiljem minna, sinna nii väga vara ei sunnitud. No aga seda kojutulekut, seda ootasid küll nii nagu heinaaegu oodetakse päikest pilve tagant. Mitu korda oli vari juba ära mõõdetud, ikka oli (veel) pikk. Mitu korda olid sead üle loetud- käes olid kõik. See siga oli (koos) sellega, too siga oli tollega. Vana emis orikaga, väike kult oli põrsaga, nudisaba kirjuga, vana Rutas Otasega, käes olid kõik
ära kui poiss oli väike. Üsna varsti tuli perre uus ema ning Hindrik sai juurde viis venda, kellest täisealisteks kasvasid ainult kolm. Hindriku arvates jäi ta õdede puudumise tõttu hellusest ilma. Kuna maa-elus on kõigil alati toimetamist, ei tulnud ka Prantsil kaua oodata enne kui ta oma esimest tööd tegema määrati. Esimesteks ülesanneteks oli tal treimise juures tule näitamine, hane- ja seakarjas käimine ning mesiaias valvamine. Viimane talle muidugi meeldis, sest ta sai samal ajal aia ääres raamatuid lugeda. Tal ei hakanud kunagi igav, sest enamasti tegi ta neid töid koos teistega. Hindriku hariduskäik algas juba viiendal eluaastal kodus õppimisega, isa õpetas talle kõiki oma elutarkusi, esijoones lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Õppematerjale ei olnud sellel ajal eriti saadaval. Tema suurt kirge õppimise vastu näitab see, et ta veetis kogu oma vaba aja end harides
kestis nii vähe. Koju minnes kuulis Illimar linnumaja poolt karjumist. Haige-Jakob oli ennast majja lukustanud ning keeldus mõisahärradele linde söögiks andmast. Mõne aja pärast läksid linnu-nõudjad minema ning Illimaril hakkas vaikuses kõhe. Ta jooksis koju. 2 Suve lõpupoole hakkas põldudel tööle rehepeksumasin. Illimar käis masinat päris pikalt uudistamas. Mõne aja pärast see rehepeksumasin viidi ära ning põllule toodi seakari. Illimari ema lubas Illimaril käia seakarjas, sest kari oli kodu lähedal. Karjas olles nägid poisid kuidas üks naine jooksis valge pambuga mööda maanteed ja teda ajasid taga kolm meest. Siis saadi naine kätte ning tema käes olevad padjad rebiti katki. Siis jooksis naine metsa ja Illimar sai aru et see oli hull-sõtse. Illimar jooksis kohe koju ja nägi kuidas ema oli paanikas ning ema läks tuppa. Kui Illimar tuppa läks, siis ema pakkus talle suhkruvett, et väike Illimar rahuneks.
Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama, olnud hea puu õõnsusesse varju pugeda. See oli olnud lastele ka mängutoa eest. Puu oksaõõnsustes elanud hakke ja mõnikord ka öökull. 18 Üks vanemaid ja huvitavamaid Kirjandusmuuseumis rahvasuust talletatud pärimusi on Tamme-Lauri tamme kohta kohalikus murdes kirja pandud Axel Sinimetsa suust. 1939
Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel
Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed. Endeemilistes piirkondades levib nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg
annaabi.ee 
