· tolmukad ja emakas tumepunased · üheiduleheline · seisev või aeglase vooluga vesi · sobivaim sügavus 40 cm · toitaineterikas · indikaatortaim · risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine · risoom-> leivajahu · välimus võib muutuda olenevalt kasvukohast · risoomil lehed Vesikarikas · sugukond kibukalised · seakapsas · lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad · tuleb veest ainult õitsemiseks välja · sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad · kasvukohad: turbaaugud, tiigid, kinnikasvavates järvedes · kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena · võib olla ka ajutine ujuvtaim Vesilobeelia · sugukond: kellukalised · hõredad õiekobarad, õied valged(helesinised, siis kui taim hakkab surema)
- l 88 Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-, püstkastik, luht-kastevars. Samblaid oli vähe, mis ei moodustanud pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes
Madalatel aladel, sageli ojade ja jõgede läheduses; põhjavesi liikuv, kõrge, kevadel ulatub maapinnale. Muld- kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 1030cm; mikroreljeef mätlik. Puistu- valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Alusmets- hõre, kuid liigirikas- pajud, pihlakas, toomingas, mage sõstar, näsiniin, vaarikas. Alustaimestik- väga liigirikas ja lopsakas- angervaks, naat, seakapsas, soo- koeratubakas, sõnajalad; pidev sammalkate puudub. Edela-Eestis laiemalt levinud- 10% metsadest. 1.7 rabastuvad metsad- Liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Sinika (sn) kkt Levivad tasastel, madalamatel aladel. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja liigniiskus. Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis 0,4% metsadest. Muld- lähtekivimiks liivad; tugevasti leetunud;
Kujunevad glei või soostunud mullad, kus toorhuumuse horisont 10-30 cm. Mikroreljeef mätlik. Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, järgnevad kuusk ja sanglepp. Esineb ka segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd. Boniteet II-III, sanglepikud on mõnevõrra tootlikumad. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajud, pihlakas, toomingas, magesõstar, näsiniin, vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo-koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate puudub. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt-le. Edela-Eestis laiemalt levinud - 15% metsadest. 1.7 Rabastuvad metsad Liigniisketel, happelistel, kuni 30 cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel kasvavad metsad. Alutaimestikust domineerivad puhmad (sinikas ja kanarbik, samblarindes karusammal ja turbasammal. Ülekaalus III-V bon. männikud. Rabastuvates metsades esinevad sinika ja karusambla kasvukohatüübid.
Domineerivaks on sookaasikud, mille koosseisus võib esined mändi, soodsama veereziimiga aladel ka kaske, kuuske, sangleppa. Alusmets: hõre, pajud, kadaka, pihlakas. Alustaimestik: domineerivad kõrrelised, mustikas, pohl. 3) Angervaksa levivad madalatel alael jõgede ja ojade läheduses. Valitsevad kaasikud talle järgneb kuusk ja sanglepp. Alusmets: pihlakas, paju, toomingas, vaarikas. Alustaimestik angervaks, naat, seakapsas, sõnajalad (edela-eesti). Rabastuvad metsad toorhuumuslikud mullad, alustaimestikus domineerivad puhmad. 1) Sinika kv - levivad tasastel madalamatel aladel, lähtekivimiks liivad, muld on happeline ja liigniiske. Alusmets: kadakas, paju, paakspuu. Alust: kanarbik, sinikas, pohl, sookail, kukemari. 2) Karusambla tekib tihti mustika tüübi soostumisel madalatel aladel, mulla lõimis on raske. Kõige sagedamini esineb männikuid vähem kuusikud ja kaasikuid. Alusmets:
Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti (transpiratsioon, leostumine) - Liigispetsiifiline • Taime vanusest ja päevaajast sõltuv • Mulla kuivamisele tundlik (sademed
Esimesel Alusmets hõre kuid liigirikas - toomingas, toomingas, magesõstar, näsiniin, juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. kuslapuu, mage sõstar, vaarikas, näsiniin. vaarikas. Väga liigirikas ja lopsakas on Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega Alustaimestikus domineerivad sõnajalad (naiste,- alustaimestik - angervaks, naat, seakapsas, soo- toitumine. ohtene.- maarja.- ja laanesõnajalg). koeratubakas, sõnajalad. Pidev sammalkate 2. Üleujutusveest. Rohttaimedest angervaks, seaohakas, kõrvenõges, puudub. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt ojamõõl, püsikseljarohi jne. Peale kuivendamist läheneb omadustelt naadi kkt- veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid
annaabi.ee 
