Kuna jumalad olid planeetide ja tähtede võrdkujud, tekkisid seosed tähistaeva ja inimsaatuse vahel. Sündis astroloogia. Leiti võti inimsaatuse määratlemiseks. Tavaliselt oli iga inimese saatus seotud selle grupi funktsioonide ja saatusega, millesse ta kuulus, st saatus kujunes inimese seisuse, ameti ja rikkuse järgi. Sumeri perekond oli põhiolemuselt monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Hammurapi seadustekogust( umbes 1790 eKr) võib leida perekonna omavaheliste suhete, õiguste ja kohustuste kohta mitmeid konkreetseid korraldusi. Abielu puhul sõlmiti abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus. Abielu oli võimalik ka lahutada, kuid see oli naisele palju keerulisem kui mehele. Lastel olid ka kindlad õigused. Näiteks ei tohtinud isa poegi pärandusest ilma jätta, seda võis teha vaid juhul, kui poeg oli süüdi mingis kuriteos. Austus isa vastu oli üldine nõue ja
Commentarii – juriidilise teose tüüp, milles peamiselt kommenteeriti preetori edikte Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud Epistulae – juristide omavaheliste küsimuste arutamine Sententiae – seisukohad Opiniones – arvamused Digesta seu Pandectae – tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust, sinna on koondatud väljavõtted vanemate juristide töödest Novellae – Justinianuse kodifikatsiooni neljas osa Gloss /kr. k./ - märkused teksti juures, äärtel või ridade vahel Delictum publicum /Delicta publica/ - kuriteod, mis puudutavad vahetult kogu ühiskonna huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik
10 3 pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis"
omavoli alla. Puudus seadus, mis ühendaks ja tagaks kõigile rooma kodanikele kindlad käitumisreeglid ja 5. saj eKr alustati XII tahvli seaduste loomisega ning seda ius scriptum vormis, mis tagaks võrdsuse ja vabaduse ning oleks teatavaks tehtud ja kättesaadav kõikidele roomlastele. 1.1 Allika liik XII tahvli seadus kui seaduste allikas on seadustekogu, mida pole tervikuna säilinud algsel kujul ega ka ümberkirjutusena, küll aga on teada seadustekogust üksikuid fragmente ja seaduseteksti lõikude rekonstruktsiooni, mis on kogutud ja meile teada hilisemate autorite teostest. Fragmentideks on sõna- sõnalised tsitaadid seaduse tekstist ja teine osa on seaduse sätete ümberkirjutised, mis annavad meile osalise ülevaate seadusekogust. Seadustekogu pärineb 5. sajandist eKr ja teada olevad fragmendid on kirja pandud 1. sajandist eKr kuni 6. sajandini pKr ja üht osa seadusetekstist on redigeeritud veel 9. sajandil. Kuna seadustekogu
otsustele. Kiriku õigus ei olnud veel riikliku õiguse osa, kuid mõjutas sellele vaatamata õiguspraktikat, sest teda toetasid vaimulikud mõjutusvahendid ja piiskoppide (ilmalik) mõjuvõim. Mõningates piirkondades saavutas ta ülevõimu isegi riikliku õiguse suhtes. Olulisemad allikad: 1. apostlikud kaanonid 2. Corpus canonum 3. ühe või teise kirikuisa kaanonite kogumikud 2. Justinianuse seadustekogust kuni vahetult pärast CIC jõustumist koostatud tõlgete kadumiseni 6. saj. keskpaik - 7. saj. I pool Perioodi tähtsaim sündmus oli CIC koostamine, millele järgnes selle tõlkimine kreeka keelde. Ladina originaalid sattusid pärast Justinianuse surma unustusse. CIC ühtlustas õppetöö, olles ise nii programm kui õpitav seadus. CIC baasil ilmusid õiguskoolide professorite kommentaarid, mis avaldati üliõpilaste poolt kirjapandud tekstidena. Justinianuse Novellides
Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, pärimise, õigustehingute ja protsessi alalt. Kogu aine "Institutiones" on jaotatud kolme suurde rühma: personae, res, actiones. Tekst on jaotatud nelja suurde raamatusse, need omakorda tiitlitesse, mis kannavad vastavaid pealkirju, hiljem on tiitlid jaotatud paragrahvideks, tiitli numereerimata algus kannab nimetust principium. 2. Tähtsaim osa Justinianuse seadustekogust on "Digesta seu Pandectae", mis on koostatud 530-533.a. Siia on koondatud väljavõtted vanemate juristide (arvult 39) töödest.Digestad on klassikalise ajastu juriidilise kirjanduse kokkuvõtteks, väljavõtteid on kõige enam Ulpianuse ja Pauluse teostest. Digestad on jaotatud viiekümneks raamatuks, need omakorda tiitliteks, milledel on pealkirjad. Raamatutel peakirju pole. XXC, XXXI, XXXII raamat pole jaotatud tiitliteks, vaid neil on ühine pealkiri "De legatis"
looduse põhijõudude: taeva-, maa- ja veejumalad. Hetkel, mil see looduse põhijõudude kultus välja kujunes, polnud Egiptuse seiskuvas ühiskonnas veel kadunud matriarhaadi igandid. (Tuleb märkida, et matriarhaadi igandid olid Egiptuses väga püsivad. Matriarhaadi tugevate igandite tõttu nimetati lapsi endist viisi ema nime järgi selle või teise naise pojaks, mõnikord aga tolle mehe ja tolle naise pojaks. Kui me patriarhaalse perekonna ajastul kujunenud juudi seadustekogust loeme: "Austa oma isa ja ema", siis egiptuse moraalikoodeksis öeldakse: "Austa oma ema, kes sind toitis kolm aastat rinnaga, kes ei põlastanud sinu määrdunud mähkmeid. Ära tee talle liiga: kui ta tõstab oma käed jumala poole, võtab jumal teda kuulda". Suurt osa etendas Egiptuses ema isa. Samuti ka isa ema. Suurt tähtsust omab ka ema vend. Müüt Sethi ja Horose võitluses on säilinud tunnistuse sellest ajajärgust, mil vend oli naisele pojast lähedasem
annaabi.ee 
