Nende jaoks pole seaduste järgimine vabaduse piiramine vaid ainus asi, mida me saame ühiskonna heaks teha, kes meid aitab kui vaja.Seega, ei tunne nad ka seda, et nende valikud oleks piiratud.See annabki minu jaoks tähenduse vabadusele ühiskonnas. 8. Locke'i sõnul pingestas põlluharimisele üleminek inimestevahelisi suhteid ja ühiskondliku leppe sõlmimise tulemusena tekkis riik, mille ülesandeks on kaitsta tööga saadud (eraisiku) omandit.Täidesaatev (kuningas) ja seadustandev (parlament) võim peaks olema lahutatud. Kas tema mõtted sarnanevad tänapäeval valitsevale olukorrale? Põhjenda oma vastust. 9. Kas te nõustute Locke'i mõtetega? Põhjendage oma seisukohta pikemalt.Nõustun Locke'i mõtetega inimeste seisukohalt;et inimesel on loomuseisund ja ka sõjaseisund.Mõlemais neis on see inimese enda valik kas ta tuleb sealt välja või mitte.Tavaliselt juhtub see siis, kui loomuseisundi puhul pole meil seda, mida ihkame
kutsus nad koju Hävituspataljonid – suvesõja ajal loodud NSVL üksused, võitlemaks metsavendadega ja teostamaks „põletatud maa taktikat” soomepoisid – Eestist Soome võitlema läinud inimesed II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee – saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu vastu tegutsevaid vastupanugruppe ühendav Eesti organisatsioon EKP KK – Eesti Kommunistliku Partei Keskkomitee ehk EKP juhatus ENSV Ülemnõukogu – Eesti kõrgem valitsusorgan, seadustandev võim ENSV Rahvakomissaride Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu komsomol – Eesti kõrvem valitsusorgan, täidesaatev võim HLP ehk MTJ – masina-traktorijaamad ehk üks riiklikest ettevõtetest, mille eesmärk oli aidata uusmaasaajaid rajoon – territoriaalne üksus Nõukogude Eestis külanõukogu – madalaima taseme haldusüksus Nõukogude Liidus, valdades 2-3 sovhoos – riigi poolt loodud ühismajand kolhoos – kohalik „enda algatusel” loodud ühismajand
11. Autoriteedi tüübid Max Weberi järgi 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): * Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed * Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu. * Administratsiooni aluseks on statuut - seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi on seadustandev kogu) 2) Traditsiooniline: * Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. * Oluline on staatus. Nt. monarhia. * Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiizi teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet * Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine
nõrkused? Max Weberi kolm autoriteetitüüpi: 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): # Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed. # Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu. # Administratsiooni aluseks on statuut: seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi riigi loomisel on seadustandev kogu) 2) Traditsiooniline: # Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. Oluline on staatus. Nt. monarhia. Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiiži teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet # Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine
kulu. 53 KOKKUVÕTE Õiguse tõlgendamise ühe klassikalise kaanoni, elik siis ajaloolise meetodi alusel võime kindlalt käesoleva töös toodud näidete varal väita, et altkäemaksu võtmine ja hilisemalt ka andmine on olnud läbi aegade ühiskonnas heade tavade ning kommete vastane tegevus, seega tabu. Seda eelkõige asjaolust, et läbi sajandite meid saatvas religioonis, millel algselt ja ka paljuski keskajal oli seadustandev roll, on viidatud altkäemaksule kui ebanormaalsele käitumismallile. Religiooni põhialused moodustasid ka 18-ndal sajandis ühiskonna tavad ning kombed, mis olid aluseks Euroopas läbiviidud kriminaalõigus reformile. Sisuliselt saadab see reform meid väikeste mööndustega tänase päevani. Seega ei saa meil olla mingeid aluseid altkäemaksu dekriminaliseerimisele, sest selliste koosseisudega tegude karistamisega hoiame ära võimaliku riigivõimu aususe kahtluse alla paneku
- Max Weberi kolm autoriteetitüüpi: 1) Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): * Teatud formaalsed reeglid või teatud eriline kompetents õigustab juhi positsiooni. Nt. bürokraatia, ettevõted. Seaduste ees ollakse võrdsed * Eelis: ratsionaalne, õiglane, erapooletu. * Administratsiooni aluseks on statuut - seadust andva kogus seaduspäraselt töödeldud document, mis seab funktsioneerimise alused. (Sellepärast esimene asi on seadustandev kogu) 2) Traditsiooniline: * Iidne praktika, harjumus. Järgitakse sest on kohustus, nii tehakse. * Oluline on staatus. Nt. monarhia. * Autoriteet saadakse pärimise või isikliku prestiizi teel (mitte obj. kompetents) Nt. haritlane peab juhtima, et lips ees, kompetentsist sõltumata. Ka teatud klass, suguvõsa. Isiku ja positsiooni vahel ei ole vahet * Eelised: stabiilsus, seaduslikkus. Probleem: isikliku ja traditsioonilise seaduse lahknemine
Tavaliselt sõlmiti rendilepingud, mida sõlmiti tavaliselt tähtajaliselt (reeglina 12 aastat). Lepingut võis pikendada, kuid riigil oli alati õigus leping lõpetada. Olid olemas pärusmõisad (alloodid) ja läänimõisad (feoodid). Pärandamine mõlemas liinis 5. sugulusastmeni. 1760. aastatel Vene võimud tõstatasid probleemi. Hakati väitma, et Nordköpingi lääniõiguse (1604) alusel võis mõis minna igal hetkel omanikule tagasi... 1767 oli Moskvas koos üks seadustandev komisjon, mida on nimetatud ka seadustiku komisjoniks. Muuhulgas arutati ka Balti provintside lääniõiguse küsimust. Vene riik sattus pärast seda sõtta ja komisjoni tegevus peatus. Probleem kui selline kaotab oma aktuaalsuse. Lahenduse toob keisrinna Katariina II. 03.05.1783 võtab vastu ukaasi (armukirja aadlile), kus kõik feoodid kuulutab alloodideks. Tuli aadli soovidele vastu. 1783. aastal kehtestas Katariina ka Balti kubermangudes Balti asehalduskorra. Aadli