vastavalt seadusele on mõistetud lõülikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Ne bus ub idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeritav põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele? ,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud
teo eest, milles ta vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legiteeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks 15. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine · Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus,
lõplikult süüdi või õigeks (ne bis in idem), on seotud õigusriikliku õigusemõistmise kahe olulise põhimõttega: 1) õiguskindluse põhimõttega; 2) põhimõttega, et konfliktisituatsioonis on esmatähtis materiaalne õigus. Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu reguleeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab seda, et: 1) seadus jõustunud kohtuotsus ei ole sama kriminaalmenetluse raames enam vaidlustatav; 2) see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma); 3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2
põhjendamiskohustus. Mida kinnisem on otsusetegemine ise, seda enam eeldab põhjamaine modernne demokraatia avalikku kontrolli. Protsessiõiguslikud seisukohad 1) edasikaebamine kohtuotsuste peale ei ole lubatud taotleda otsuse põhjenduste muutmiseks, kui samal ajal ei nõuta protsessi enda lõpptulemuse muutmist. S.t et kõrgeimalt kohtult võib edasikaebamist taotleda vaid apellatsioonikohtu lahenditele ja otsustele. 2) kohtuotsuse põhjenduste õigusjõud NB! Kohtuotsuse seadusjõud ja õigusjõud tuleb hoida teineteisest lahus. Esimene tähendab seda, et teatud aja järel ei saa enam otsust muuta, kasutades tegelikke edasikaebamisvahendeid. Õigusjõud aga on kohtuotsuse sisu kohustuslik mõju uues kohtuprotsessis. Õigusjõu ulatusel on negatiivne ja positiivne pool. Negatiivne ulatus puudutab seda, millises ulatuses kohtuotsus võib moodustada takistuse uuele protsessile. Kohus ei saa võtta õigusjõudu arvestades kord lahendatud küsimust uuesti arutlusele.
57, 62); kohtusüsteemi efektiivsus ehk kohtute menetluslik tõhusus (RKPJKo 09.04.2008, 3-4-1- 20-07, p 19); õiguskindluse tagamine (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 67); poliitilise vastutuse tagamine (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 26, 34); isikute elu, tervise ning omandiõiguse kaitse (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 77); jõustunud kohtuotsuse õigusjõud (RKÜKm 22.11.2011, 3-1-2-2-11, p 23); õiguskaitsesüsteemi (kohtusüsteemi) efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu (RKÜKm 28.04.2004, 3-3-1-69- 03, p 29; RKÜKo 02.06.2008, 3-4-1-19-07, p 23). RKHK on kord käsitanud elu esmase ja kõrgeima põhiseadusliku väärtusena (RKHKm 30.05.1997, 3-3-1-14-97, p 1). Näiteks, kuidas Riigikohus on tuletanud menetlusökonoomia põhiseadusliku järgu, on järgmine mõttekäik: „Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamine on PS XIII ptk-s väljenduv põhiseaduslik
Lisaks sõjalisele võimule võttis ta endale ka ülemvõimu kõigi tsiviilasjade üle. Kuigi sisuliselt rajas ta ühe mehe valitsuse, oli Rooma ametlikult vabariik, keda juhtis princeps – esimene, ehk siis Augustus. Augustuse võim oli põhjendatud auctoritas’ega, tema isiku loodusepoolse legitimeeritusega. Sellele vastandus potestas – ametist tulenev võim, mis oli konsulitel ja teistel magistraatidel ning mida Augustus endale ei soovinud. Auctoritas’el põhines ka printsepsi otsuste seadusjõud, kuigi nad formaalselt seadused polnud. Ametlikult andis rahvas lex de imperio’ga (võimuvolitusi andva seadusega) Augustusele volituse seadusi oma konstitutsioonidega tõlgendada. Põhimõtteliselt allus algselt isegi printseps seadustele, kuigi hiljem leidis rohkem rakendust põhimõte: princeps legibus solutus est. Augustus suutis luua suurepärase valitsusaparaadi, nii et kõik ametnikud, k.a senati liikmed said palka. Ametnikeks said lojaalsed ja haritud orjad, vabaks lastud või ka
Lisaprotokolli art 2 lg-s 3 sätestatu kohaselt aga võidakse lg-s 2 hõlmatavaid isikuid erandlikult siiski välja anda juhul, kui kuritegu oli toime pandud väljaandmist taotleva riigi avaliku elu tegelase, asutuse või objekti vastu; süüdimõistetu oli taotleva riigi avaliku elu tegelane või kuritegu oli toime pandud taotleva riigi territooriumil. Ne bis in idem põhimõte on kohtuotsuse seadusjõudu vääristav ja selle kaudu ka kohtuvõimu legitimeeriv põhimõte. Kohtuotsuse formaalne seadusjõud tähendab esiteks seda, et seadusjõustunud kohtuotsus ei ole sama süüteomenetluse raames enam vaidlustatav; teiseks, et see kohtuotsus on täidetav (ja et seda peab täitma asuma), ning kolmandaks, et on loodud eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustumiseks. Kohtuotsuse materiaalset seadusjõudu aga võib põhijoontes samastada ne bis in idem põhimõttega.
annaabi.ee 
