Enamikel juhtudel on kaasamiste käigus võimalik komisjoniliikmetel ja nõunikel ka ise end harida ning omandada uusi teadmisi ja kogemusi. Samuti võimaldab kaasamine saada väärtuslikku tagasisidet praktikutelt ja spetsialistidelt ning just sisulise tagasiside saamine annaks kõikidele osapooltele veendumuse, et nende arvamuste ja ettepanekutega on arvestatud ja õigesti aru saadud. Arvan, et oluline oskus seaduseloomes kaasarääkimiseks, on kompromisside tegemine, sest arvatavasti on igas komisjonis vähemalt alguses raske leida ühist keelt. 5.2. Riigikogu komisjonide erinevus töökorralduslikes küsimuses võib põhjustada segadust, mis takistab kaasamise efektiivsust nii tehtavate ettepanekute kui ka dokumentatsiooni osas. Ollakse arvamusel, et protokoll võiks sisaldada erinevaid positsioone, arutluskäike, põhjendusi
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid,
Küll võiks seda kasutada ja kasutatakse kõige madalamatel tasanditel, kodanike liikumistel ja ühendustes, eriti väljaspool poliitiliste parteide tegevust, kus osavõtjate arv ei ole liiga suur. (Rinne, 2013) 6 2.5 Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia (inglise keeles participatory democracy) on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses, on otsedemokraatia. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Poliitikateaduses tähistab see termin esindusdemokraatia alternatiivi või selle täiendamise katseid. Esindusdemokraatia tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond)
arv ei ole liiga suur. (Demokraatia, 2004) 1.6 Kristlik demokraatia Demokraatia üks ideoloogiad ja kontseptsioone, mis rõhutab perekonna kui sotsiaalse grupi tähtsust seoses ühiskonnaga ning on reguleerimata turu ja tugeva riigi vastu. Kristlik demokraatia on mitmete lääneriikide parempoolsemaks vooluks. (Demokraatia, 2004) 1.7 Osalusdemokraatia Ideaalis tähendab osalusdemokraatia kodanike tõelist osalemist seaduseloomes ja poliitilises otsusetegemises. Kuid praktikas piirdub osalusdemokraatia suurelt jaolt kodanike osalemisega referendumites ja väljatöötatud ettepanekute hääletamises, mis võivad hõlmata ka avalikke arutelusid ja otsusetegemise protsesse. Osalusdemokraatia püüab reformida esindussüsteemi, näiteks sagedam hääletuste läbiviimine või ametikohtade täitmine hääletuse teel, mis peaks kodanikke aktiivsemalt kaasa haarama kommuunidesse, sotsiaalsetesse liikumistesse ja huvigruppidesse
kuuluma absoluutne võim. Valitsusvormid 1.Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo. Aristotelese arvates on demokraatia parim nö halvadest valitsus vormidest, sest kaitseb paljude huvisid, andes samas võimaluse enamuse türanniaks (Tocqville). Lavalleerid inglise kodusõja ajal alamate nõusolek võimuga on võimu legitiimsuse fundamentaalne alus, kuna seadused puudutavad kõiki inimesi (kodanike) ja inimesed on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema, poliitilisest osalemisest puudumine on võrdne orjusega. 2.Platon ja Aristoteles valitsusvormidest. Platoni arvates on parim valittsemisvorm selline, kus valitsemine on jäetud filofoofidele, sõjapidamine sõdalastele ja töötegemine töölistele rangelt eristunud klassid oligarhia või monarhia põhimõtteliselt. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde, nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama
võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi , õigusi ja huvisid. Episteemiline asjaolu-otsustusse on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi. 7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Osalusdemokraatia peamine ülesanne on tagada kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Probleemid: täielikul osalusel põhinev poliitika on vaevalt mõeldav ja ka ebatõhus. on selles, et ehkki meid huvitab aktiivselt osaleda otsustes, mis meid puudutavad, huvitavad meid ka paljud teised asjad
On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm. Lavalleerid: alamate nõusolek võimuga on võimu seaduslikkuse oluline alus. Kuna seadused puudutavad kõiki kodanikke ja kodanikud on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema. Valimistelt puudumine on võrdne orjusega. Tänapäeval peetakse demokraatiat ideaaliks, kuid tõelist demokraatiat pole olemas. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: parim valitsemisvorm on selline, kus valitsemine on jäetud filosoofidele, sõdimine sõdalastele, töötamine töölistele rangelt eristunud klassid. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde: nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama
annaabi.ee 
