Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat
lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja. Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid. Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed. Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi taimi
lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53. Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed)
PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus. ÜHEIDULEHELISED KAHEIDULEHELISED (Monocotyledoneae) (Eudicotyledoneae) Monofüleetiline parafüleetiline rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud) vôrkroidsed lehed (sulg, sôrmroidsed) lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu on abilehed; lehed laiad
Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse Vili: kolmekandiline või lame pähklike Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Eestis perekonnad: soonerohi (Blysmus), mugulkõrkjas (Bolboschoenus), tarn (Carex), mõõkrohi (Cladium), lõikhein (Cyperus), alss (Eleocharis), villpea (Eriophorum), nokkhein (Rhynchosporus), kaisel (Schoenoplectus), sepsikas (Schoenus), kõrkjas (Scirpus), jänesvill (Trichophorum) Sugukond kõrrelised – Poaceae Ülemaailmse levikuga, umbes 10 000 liiki Palju toidutaimi Rohttaimed, vars silindriline, õõnsate sõlmevahede ja paksenenud sõlmekohtadega Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid
t. isas- ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades. Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad tunnused. Vili – kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad on mätastena kasvavad suured ja üpris tavalised liigid. Erinevuseks on vaid see, et keraloa õisik meenutab ilusat tihedat kera,
Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad 34 tunnused. Vili kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Load on suur taimeperekond. Meie looduses kasvab 17 liiki lugasid. Enamik neist on üksteisest raskesti eristatavad. Kergemini äratuntavad on näiteks keraluga ja harilik luga. Mõlemad on mätastena kasvavad suured ja üpris tavalised liigid. Erinevuseks on
t. isas- ja emasõied asetsevad ühe õisiku erinevatest osades. Õie alusel paikneb kandeleht. Tarnade emasõis on peale selle kaitstud veel kahest kokkukasvanud kandelehestkujunenud põisikuga. Põisiku kuju ja suurus on süstemaatika tähtsad tunnused. Vili kolmekandiline, ümar või lapik pähklike. Seemne sisu ümbritseva endospermiga. Siia kuuluvad perekond tarn (põistarn, pudeltarn, ümartarn, sale tarn jt), alss (õievähene alss), Scirpus (praegu on endine suur perekond Scirpus jagatud kolmeks iseseisvaks perekonnaks: kõrkjas, kaisel ja mugulkõrkjas), villpea (tupp-villpea) ja lõikhein (söödav lõikhein ehk maamandel, papüürus). Sugukond kõrrelised- Gramineae, Poaceae. Hõlmab umbes 10000 liiki (umbes 700 perekonda). Nende hulgas on kosmopoliitseid liike, mis on levinud kõigil mandritel. Kõrrelised domineerivad sageli niitude ja steppide looduslikes taimekooslustes. Üldtuntud on nende hiiglasuur rahvamajanduslik tähtsus toidu- ja söödataimedena.
Nektar emakate alusel, seda tarbivad mardikad jt. putukad. Õitseb aprillis ja mais. Viljaks kukkurvili, osakukrud avanevad niiske ilmaga ja vihmatilgad pritsivad neist seemned välja. Puist- ja ujulevi. Kasutamine: taim on nõrgalt mürgine anemoniini tõttu, loomad teda ei söö. Keskajal arvati, et õie kollane värvus näitab vahendit kollatõve vastu. Puhkemata õienuppe marineeritakse nagu kappareid. Õielehtedega värviti võid kollasemaks. METSKÕRKJAS Scirpus sylvaticus; Scirpus kõrkja nimetus vanaaja autoritel, kreekakeelsest sõnast gripos kõrkjas; sylvaticus metsa-. Sugukond lõikheinalised. Kasvukoht: lodumetsades, põõsastikes, veekogude kallastel, soodes, kraavides. Kasvab meelsasti kultuurist mõjutatud paikades: kraavides, lodumetsa sihtidel jne. Metskõrkjas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja risoomivõsunditega, 50-120 cm kõrge rohttaim
Tihti esineb tormiheidet. Kuivendamine parandab kase ja kuuse kasvutingimusi, sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt. Alustaimestikus kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), kanarbik, h. varsakabi(Caltha palustris), soovõhk (Calla palustris),ubaleht (Menyanthes trifoliata), kastikud, tarnad (lodu-, pikk- (Carex elongata) ja mätastarn), soosõnajalg, metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) jne. Esineb veel h. angervaks, h. metsvits, aasosi, ohtene-, naiste- ja ahtalehine sõnajalg, ojamõõl, luht-kastevars, Mätastel kasvab püsik-seljarohi, h. ussilakk, koldnõges, lillakas jt. liigid. Samblarinne katkendlik, kasvavad tähtsamblad, tüviksammal, teravtipp ja turbasamblad. Mätastel leidub laanikut, raunikut, palusammalt ja teisi tavalisi metsasamblaid. Raiestikud on lopsaka taimekasvuga, ohtramalt kohtab kõrrelisi
annaabi.ee 
