R. Schumann Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tän...
1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" "Kangelase elu" Ooperid(17):"Salome" "Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile, kammermuusikat Hilisromantismi muusika Sümfoonilise poeemid ja ooperid Varajane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist-nende töö edasiviija Kaldub helikeeles monumentaalsusesse, hiigelkoosseisud ja suured helimaalingud Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu raskesti jälgitavad
kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise "motoga"), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja valis teose jaoks minoorse helistiku.
Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini. Robert Schumann Robert Schumann on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-romantiku tüüp, kelle loomingus peegelduvad saksa romantismi ideelised vasturääkivused. Schumann oli väga mitmekülgne isiksus: suur komponist, väljapaistev muusikakriitik ja ajakirjanik. Tüüpilise romantikuna oli ta vastuoluline kuju. Ühest küljest oli ta tuline võitleja
meie rahvalik viis "Mu isamaa armas", 1881. ,,Traagiline avamäng"; 2 klaverikontserti (1858, 1881) ta oli hea pianist; viiulikontsert (1879); viiuli ja tsellokontsert (1887); Ungari tantsud klaveril 4käele (1869, hiljem seatud ka orkestrile). Kammermuusika (nagu hea seltskond, kus kõik ei räägi korraga = polüfoonilisus): keelpillisekstetid, kvintetid, kvartetid; klarnetikvintetid. 3. keelpillikvartett (kuulasime) Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (ühtlasi kirjutas end Clara Schumannist vabaks). Saksa reekviem(1868): solistile, koorile ja orkestrile. Tekstis võetud Martin Lutheri tõlgitud piiblist, teosel puudub 5. osa. Sel teosel oli suur menu. Eestis 1901, Niguliste kirik, Konstantin Türnpu dirigeerimisel. Laulud: ~200 + 6 vihikut rahvalaulutöötlusi. Ta laulud on vormiliselt ja väljendusrikkuselt seotud Schumanniga. Nt. ,,Neli piiblilaulu", ,,Hällilaul". Hector Berlioz (Helilooja, muusikateoreetik ja kriitik, programmilise muusika viljeleja, propageerija) NB
õnnelikuks. Kuni oma elu lõpuni ("Neli viimast laulu", 1948) eelistas Strauss oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki. 2.Straussi looming Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks. Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad. Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888)
Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi · 2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia · Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne Straussi loomingust: · Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist, saanud nende töö otseseks edasiviijaks · Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid · Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad 5 Salome "Salome" on Richard Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde'i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9
Kohati suurendati orkestrikoosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: • 17 ooperit • 2 balletti • 8 sümfoonilist poeemi • 2 sümfooniat • Väikevorme orkestrile ning kammermuusikat Straussi loomingust: • Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist • Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid
Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi (nt. J. Brahms). Liszti sügavaks veendumuseks oli kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idee. Kõik geniaalsed kunstiteosed on omavahel sugulased, üks aitab mõista teist. Weimari perioodil loodud teostes, millisteks olid 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad
Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini. 12 Kokkuvõte Schubert oli õnnelik teisiti: oma muusika ja oma sõpradega. Sõpru oli tal palju kunstnikud, poeedid, näitlejad. Sõbrad hoidsid kokku, raskel hetkel olid üksteisele abiks. Schubert oli üldine lemmik. Tänu nendele hakkas tema muusikat tundma kogu Viin. Schubert töötas palju ja suutis oma lühikese elu jooksul palju ära teha. Schubert jõudis oma 31. eluaastaks kirjutada üheksa sümfooniat.
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
annaabi.ee 
