Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"schliemanni" - 7 õppematerjali

Knossose loss
6
doc

Knossose loss

minoiliseks; 3. Eel-Kreeka e hellaadiline kultuur Peloponnesose poolsaarel. Mälestused sellest kultuurist säilisid kreeka müütides ja legendides. Troojast kõneldakse Homerose eepostes. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr., mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Saksa teadlaste Heinrich Schliemanni ja Wilhelm Dörpfeldi poolt korraldatud arheoloogilistel kaevamistel leiti Trooja, Mükeene ja Tiryns. Inglise arheoloog Artur John Evans leidis Kreeta saare mälestusmärgid. Umbes 2000 a. eKr. ehitati esimesed suured sõjaliste juhtide lossid Kreeta saarele Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. 19. ja 20. sajandi vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Lossid koosnesid paljudest enam-vähem

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
21 allalaadimist
Kunstiajalugu 10 klassile - Kunstiliigid
7
doc

Kunstiajalugu 10.klassile - Kunstiliigid

KUNSTIAJALUGU 1. teema ­ Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ­ ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ­ ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid ­ vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef ­ figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef ­ figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef ­ figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika ­ vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika ­ suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika ­ inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
Kreeta
17
doc

Kreeta

1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912- 1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest 11 on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemd kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Konossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorikud. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis Troonisaal teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses mh välja hulga lineaarkirja B tahvled. Desifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
Kreeta
18
doc

Kreeta

Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog) ja Arthur Evans. 1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912-1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest on suuri reprosid väljas Heraklioni arheoloogiamuuseumis. Kuigi Evansi meetodid olid hulga peenemad kui Schliemanni omad Trooja puhul, on Knossose betoneeritud seinad siiski kuidagi liiga butafoorilised. Steriilsust rõhutavad veel laudteed ja pleksiklaasid iga asja ees, mis teisalt on küll andestatav, sest muidu oleks troonisaali seinale juba ammu kraabitud « » sajas erinevas keeles. Evans kaevas Knossoses välja hulga lineaarkirja B tahvled. Desifreerida õnnestus need aga alles 1952.a. poolakal-inglasel M.Ventrisel. Knossose lääneõu hoidlatest leiti 151 pythost.

Ajalugu → Kreeka kultuur
2 allalaadimist
Keskaegsed linnad
22
docx

Keskaegsed linnad

On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi. Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu. Nende arheoloogiline kaevamine ning uurimine intensiivistus. Heinrich Schliemanni eestvedamisel kaevati välja Trooja (1870-1873) ning Mükeene (1874-1876). Nendest sensatsioonilistest avastustest hakkas sel ajal kõnelema kogu Euroopa. Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Kreeka Vanim Periood
26
doc

Kreeka Vanim Periood

nimetasid kreeklased kükloopilisiks. Eriti paistis silma oma iluga kahe kivist lõvikujuga värav. Samuti avastati suur hauakamber, mille Schliemann nimetas kuningas Atreuse (Agamemnoni isa) varakambriks. Hiljem teostas Schliemann väljakaevamisi ka teistes Kreeka osades. Sealt leidis ta samuti mälestusmärke, mis sarnanesid Mükeene omadega. Kõik need kõnelevad varasest, ülivanast kultuurist, mida nimetatakse mükeene kultuuriks. Section II.2 Evans. Knosose palee. Pärast Schliemanni tegi ülitähtsaid avastusi Kreeta saarel peamiselt inglise õpetlane Evans. XX sajandi algul toodi siin Evansi juhtimisel toimunud väljakaevamiste tulemusena päevavalgele veelgi vanema kui mükeene kultuuri mälestusmärke. Kaevati välja kaks lossi - Knososes ja Phaistoses. Eriti üllatavad oma suurusega Knosose palee jäänused, mis koosnesid hulgast ruumidest. Kreeka muistendi järgi nimetas Evans ta kuningas Minose paleeks. Kreeka muistendite seas

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima. Otsides Troojat leidis eepostest teatud pidepunkte. Sobis Hissarliki küngas tänapäeva Türgis, mida Schliemann hakkas esimesena 1870.-ndatel tõsiselt kaevama. Kaevas ka Mükeenes ja Tirynsis.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun