1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara, 1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) Haldusvahendid, #f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu...
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard
Arvutite ajalugu Tõnu Mägi KeilaJoa 2007 Abakus 3000 a e.kr. Mesopotaamia Kaupmehed Tõrjuti välja paberi ja kirjakunsti leiutamisel. Arvutuslükati E.Gunter (15811626) inglise matemaatik/topograaf 1654. lisas Oughtred arvutuslükatile "keele". Aritomeeter 1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem
Seda ei saa algoritmiga lahendada, sest n kasvades kasvab vastus veelgi kiiremini ning juba varsti jääks algoritm n-ö lõpmatult kaua käima 10) esimene kalkar, mis tegi kõiki tehteid. mis sajand ja kes?17 saj. Schickard: 1625: väitis ehitanud olevat +-*/ masina. Kristlik filosoof Blaise Pascal: 1640: aritmeetiline +- masin. Leibniz (1646-1716): arvuti (1671), mis +-*/ Lisp Sumto ja Modula-2
Hollerith’i firmast tekkis IBM. Winchester, floppydrive, laptop Larry Ellison, Bob Miner, Ed Oates – 1977 Oracle. Oracle Database. GNU: GNU Hurd, Linux,FreeBSD, NetBSD, OpenBSD GNU-tasuta, UNIX-tasuline, kommertsiline. Rekursia – funktsioon viidab iseendale. Intelligentne agent – programm, mis otsib nettis huvipakkuvaid materjale arvutikasutajale. Internet Eestis – 1990 Commodore PET – 1977, 8bit Mosaic Communications Corporation - 1994 Schickard - 1623 mehhaaniline kalkulaator William Shockley - 1947 transistor GPL – GNU kontendi kasutamine vabalt DEC- PDP-8 - 1965 esimene kommertsiline edukas miniarvuti minimax algorithm - valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma käigu mängus Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis võimaldab andmevahetust kaadrite kujul kõikide kohtvõrku ühendatud seadmete vahel.
Seega on inimese jaoks mõistlik igal juhul uskuda. 7 Leiutised 1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese eksperimentaalse arvutusmasina oli loonud Tübingeni ülikooli professor Schickard Pascali sünniaastal, see aga hävis tulekahjus. Enne rahuldava variandini jõudmist ehitas Pascal meistrite abiga üle viiekümne mudeli. Arvutusmasin olevat ära teinud kuue arvepidaja töö, kuid edukaks müügiartikliks see ei kujunenud. Pascali "küberneetilisi" teeneid hinnanud hinnanud Nicklaus Wirth nimetas tema auks programmeerimiskeele Pascal. Pascal täiustas Torricelli baromeeter|baromeetrit, esitas kõrgusemõõtja altimeetri idee, leiutas
Ainult, et hingata pole kuna hapnikku napib. Pascal arvutas esimesena välja atmosfääri ligikaudse massi. 2.4. Leiutised 1642. aastal leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese eksperimentaalse arvutusmasina oli loonud Tübingeni ülikooli professor Schickard Pascali sünniaastal, see aga hävis tulekahjus. Enne rahuldava variandini jõudmist ehitas Pascal meistrite abiga üle viiekümne mudeli. Arvutusmasin olevat ära teinud kuue arvepidaja töö, kuid edukaks müügiartikliks see ei kujunenud. Arvutusmasina leiutamine kestis kokku viis aastat. Pascal täiustas Torricelli baromeetrit, esitas kõrgusemõõtja (altimeetri) idee, leiutas hüdraulilise pressi ja esimese primitiivse ruletimasina. Lisaks olevat Pascal olnud esimene
Mõni b ei ole a 1969 - AT&T Bell Laboratories programmers Kenneth Thompson and Dennis süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub Ritchie developed the UNIX operating system on a spare DEC minicomputer. paratamatult uus väide 1970 - Intel creates the first 4004 microprocessor. Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina 1971 - Computer-to-computer Communication expanded when the Department Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas of Defense established four nodes on the ARPANET Saksa filosoof 1646-1716, Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas As Nolan felt he didn't receive enough pay, he created his own company:
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, 1978 – VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat ”C 4.sumto ja c näited:1. eeldus: iga koer on imetaja.2. eeldus: jagav masin. programming language”. C (ja C++ ja Java ja C#) mõned neljajalgsed on koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: iga anarhist on int sumto(int n) { süsteemi vastane.2. eeldus: mõned poliitikud on 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline ...
srr/ogism on vaitlus, kG mingitest etteantud vaidetest (eeldusted) jareldub Ritchie devetoped the UNIX operating system on a spare DEc minicffiPuter' paratamatult us vaide 1970 - lntel creates the fitst 4004 hicroprocessor. schickard 1625: vaitis ehilanud olema liitva, lahulava, korrutava, iagava masina 1971 - ComFutd-to-cmpuler Communication expanded when the Oepartment Kristiik filosoof Blaise Pascal '1640r aritmeetiline masin: ainult liitis ia lahutas of Defense established four nodes on the ARPANET
väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima; Leonardo da Vinci ca 1500, Tegi joonise kalkulaatorist, hiljem tehti sellest katseeksemplar Schickard 1625 väitis ehitanud olevat masina mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki
viibis kolm korda Põhja-Ameeri-kas, käis frantsiskaani misjonärina Küprosel ja Armeenias.Tema kaasaegsetele jäi mõtlemisprotsessi algoritmise idee arusaamatuks. Lulluse kunsti ajalooline tähtsus seisneb selles, et see kjundas oluliselt suure mõtleja Gottfried Leibnizi (1646-1716) veendumusi, määrates tema metodoloogilised seisukohas ja loogika alused. Esimese töötava arvutusmasina ehitas Tübingeni ülikooli matemaatika ja astronoomia professor Wilhelm Schickard (1592-1635). Ühendanud selles teravmeelselt hammasratastest koosneva summaatori John Napieri arvutuspulkade komplektiga, suutis Schickard täielikult mehhaniseerida liitmise ja lahutamise. Ülejäänud tehted vaid osaliselt. Ka Blaise Pascali (1623-1662) arvutusmasin oli summeeriv. Kolm aastakümmet pärast Pascali leiutist ehitas Leibniz esimese aparaadi arvude korrutamiseks. Oma töid rahastas ta ise, kulutades ühtekokku terve varanduse, 24 000 taalrit
..siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Kui esimene, siis teine; esimene; järelikult teine. ((X -> Y) & X) -> Y Kui esimene, siis teine; mitte teine; järelikult mitte esimene. ((X -> Y) & -X) -> -Y RAMON LLULL 1235-1315 Müstik, Peateos ,,Ars magna, generalis et ultima." LEONARDO DA VINCI 1500 Kalkulaatori joonis, Hiljem ehitatud katseeksemplar SCHICKARD 1625 väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina BLAISE PASCAL 1640 (kristlik filosoof) aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas, ehitas neid ca 50 tk. LEIBNIZ 1646-1716 (saksa filosoof) Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole'ga sarnaneva loogikasüsteemi 2
väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Näiteid süllogismidest: 1. Eeldus: iga koer on imetaja. 2. Eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. Järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x, y, z abil ning tuletus on õige sõltumata fraasidest, millega neid muutujaid asendada. 1. Eeldus: Iga x on y. 2. Eeldus: Mõni z on x. Järeldus: Mõni z on y. Schickard 1625 Blaise Pascal (esimesed mehhaanilised kalkulaatorid) 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (Ehitas ca 50 tükki). Gottfried Wilhelm Leibniz (Saksa filosoof 1646-1716). Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator)
süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull Elas: 1235-1315 Müstik Peateos Ars magna, generalis et ultima Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas (ehitas ca 50 tükki) Leibniz Saksa filosoof1646-1716 Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis)
1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Stoikud: lausearvutus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Leonardo da Vinci - ~1500 kalkulaatori joonis Schickard 1625: väitis ehitanud olema liitva, lahutava, korrutava, jagava masina Kristlik filosoof Blaise Pascal 1640: aritmeetiline masin: ainult liitis ja lahutas. Leibniz Saksa filosoof 1646-1716 Leibnizi arvuti(1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn ``arutlemise aritmeetika'’ (calculus rationator) Kirjutusmasin
annaabi.ee 
