.............................................................. 34 SIBERI KONTPUU (Cornus alba)...........................................................................................34 Iseloomustus..........................................................................................................................34 Hooldus................................................................................................................................. 35 HARILIK TUHKPUU (Cotoneaster scandinavicus)................................................................36 Iseloomustus..........................................................................................................................36 Hooldus................................................................................................................................. 37 KAUNIS DEUTSIA (Deutzia gracilis).....................................................................................38 Iseloomustus.............
.................................................26 14.3 Hooldus...................................................................................................................................26 15. Cornus alba "Sibrica" - siberi kontpuu.........................................................................................27 15.1 Hooldus...................................................................................................................................28 16. Cotoneaster scandinavicus - harilik tuhkpuu................................................................................29 16.1 Lühikirjeldus...........................................................................................................................29 16.2 Hooldusvõtted.........................................................................................................................29 17. Dasiphora fruticosa - põõsasmaran..................................................................
Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu Cotoneaster Prunus scandinavicus Ploomipuu Harilik tuhkpuu Sorbus Aucuparia Deutzia gracilis Harilik pihlakas Kaunis deutsia Deutzia scabra Kare Deutsia Forsythia suspense Värdforsüütia Hydrangea arborescens
· hanepaju (Salix repens) · hundipaju (Salix rosmarinifolia) · kõrvpaju (Salix aurita) · lapi paju (Salix lapponum) · mustikpaju (Salix myrtilloides) · verkjas paju (Salix starkeana) Perekond porss (Myrica) · harilik porss (Myrica gale) Perekond sõstar (Ribes) · karvane sõstar (Ribes spicatum) · mage sõstar (Ribes alpinum) · must sõstar (Ribes nigrum) Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) · harilik tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus) · lood-tuhkpuu (Cotoneaster canescens) · must tuhkpuu (Cotoneaster niger) 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks. 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis). Kadakamarjad kokanduses. Kadaka küpsed annid lõhnavad mõnusalt ja nende maitses saab eristada kahte põhivarjundit: magusa meki annavad marikäbidele suhkrud ning mõrkja maitsevarjundi vaigud. Marikäbi peidab üht kuni kolme kivikõva seemet, millel on rikkalikult vaigunäärmeid. Palju toimeaineid koos
Magnoolia Jugapuu arborescens suur läätspuu Potentilla Malus Thuja fruticosa Iluõunapuu Elupuu Cornus alba põõsasmaran Siberi kontpuu Prunus cerasus Rhus typhina Harilik kirsipuu Cotoneaster Äädikapuu scandinavicus Prunus harilik tuhkpuu Sorbaria domestica Harilik sorbifolia H. ploomipuu Crataegus pihlenelas monogyna Prunus padus üheemakane Sorbus Harilik toomingas viirpuu intermedia poop- puu
palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 50. Perekond tuhkpuu (Cotoneaster) ja läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) Cotoneaster - Perekonnas ca 50 liiki, milledest enamik on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja lähistroopikas. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Eestis kasvab neist looduslikult 3 liiki (must tuhkpuu - C. niger, harilik tuhkpuu - C. scandinavicus, loodtuhkpuu - C. canescens). · Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed · Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised, lehterjad, valged kuni roosakad. · Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili · Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda, külmakindlad Cotoneaster lucidus - Paari meetri kõrguseks kasvav püstine tihe põõsas on pärit Kirde-
Peamiselt esinevad männikud, esineb ka kuusikuid (kannatavad juurepessu all) III-IV bon. Levinud on männi-kuuse segapuistud. Kui kuusk esineb II rindes, on männid korralikult laasunud. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem, tüved kõverad. Alusmetsas domineerivad h. sarapuu (Corylus avellana), h. kadakas, mage sõstar (Ribes alpinum), h. lodjapuu (Viburnum opulus), h. kuslapuu, h. tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus), Keila-Joa ümbruses põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h
annaabi.ee 
