· Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum · Lülisamba ekstensiooni kaela ülemises ja alumises osas (e. pea ja kaela) teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes
Lühike väikesõrme painutaja oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine
suu põhja lihased m. geniohyoideus -LÕUATSI KEELELUULIHAS m. digastricus - KAKSKÕHTLIHAS m. stylohyoideus - TIKKELJÄTKELT KEELEKUULIHAS m. mylohyoideus -LÕUA KEELELUU LIHAS kaelalihased m. sternocleidomastoideus -PEAPÖÖRELIHAS platysma -NAHALIHAS m. thyreohyoideus -KILPKÕHRE KEELELUULIHAS m. sternohyoideus - RINNAKU KEELELUU LIHAS m. scalenus ant., medius et post. ASTMIKLIHASED? m. omohyoideus -ABAKEELELUULIHAS TÖÖS: Teada nimetusi, kuidas lihas paikneb ja mida liigutab!
o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis o: C1 processus transversus i: os occipitale f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie f: tõstab roided (sissehingamine) + aitab kaela painutada Musculus scalenus medius o: C1 – C7 processus tranversus i: 1. roie Musculus scalenus anterior o: C3 – C6 processus transversus i: I roide tuberculum musculi scaleni anterioris Eesmine rühm Musculus sternothyreoideus o: manbrium sterni i: cartilago throidea (kilpkõhr) f: langetab keeleluud ja kõri
keeleluu Süvad kaela lihased Eesmine astriklihas Keskmine astriklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. scalenus Kaelalülide I roide Kõik 3 lihast m. scalenus Kaelalülide I roie - anterior ristijätkete astriklihasmin tõstavad medius ristijätkete rangluualuse eesmine e köbruke roideid, eesmine arteri vaost
M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6. kaelalüli; i. os occipitale; f. vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o. 3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada M. scalenus medius: o. 1. 7. kaelalüli processus transversus; i. I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. vt. eelmine lihas! M. scalenus posterior: o. 5. 7. kaelalüli processus transversus; i. II roie; f. vt. eelmised! Eesmine rühm. M. sternothyroideus: o. manubrium sterni; i
clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto- later
longus colli 3...7 kaelalüli ristijätked, 1...6 Atlase ventraalne köbruke, 6 ja 7 Kaela painutamine rinnalüli kehad kaelalüli ristijätke, kaelalülide ventraalne hari Dorsaalne (eq), keskne ja ventaalne Kaelalülide ristijätked 1...4 roie Esimene roiete tõstmine (car) astriklihas -m. scalenus: sissehingamisel, mõlemapoolselt dorsalis, medius et ventralis kaela langetamine ning ühepoolselt küljele painutamine KAELA VENTRAALSED LIHASED Rinnaku-keeleluu lihas - m
Õige vastus on: Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Lihased a lgavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid
rõhu-voolu suhete analüüsi. Hingamistsükkel koosneb sisse ja väljahingamisest. Sisse- ja väljahingamise aluseks on intraalveolaar- ja atmosfäärirõhu erinevus. Sissehingamisel(inspiratsioon) peab intraalveolaarne rõhk olema väiksem ja väljahingamisel(ekspiratsioon) suurem kui atmosfäärirõhk. Hingamine saab alguse hingamislihastest (m. Intercostales interni et externi et m scalenus et diaphragma), mis saavad muuta rindkere mahtu kolmes projektsioonis. Hingamistsüklite arv on täiskasvanul 12-16 korda minutis. Hingetõmbe sügavus on 0,5 l. Minutiventilatsioon on siis u 16*0,5=8 l Sissehingamisel ei saa hingamisteede takistuse tõttu õhk küllalt kiiresti tungida suurenenud alveolaarruumi. Seetõttu peab rõhk alveoolides langema st võrreldes välisrõhuga negatiivseks muutuma. Intrapleuraalne rõhk muutub tulemusena veel
annaabi.ee 
