Sumerid leiutasid ka teadaolevalt esimese kirjutamissüsteemi, kasutades kiilkirja savitahvlitel. 19.sajandil leidsid aerholoogid Mesopotaamia aladelt väljakaevamiste käigus 23 tuhat sellist kirjatahvlit. Tahvlid tõlgiti ning neilt avastati palju lugusid, mis sarnanevad väga tänapäeva kristliku Piibliga. Eelkõige lood inimese loomisest, Aadamast ja Evast, uputusest ja Noa laevast. Zecharia Sitchin oli kirjanik, kes avaldas raamatusarjana oma enda tõlgenduse savitahvlitelt. Sitchini tõlgete kohaselt kirjeldatakse savitahvlitel tulnuk-rassi nimega Anunnaki, kes tuli Maale, et kaevandada kulda. Sitchin väidab oma teoorias, et Anunnaki rass vajas kulda oma planeedi atmosfääri puhastajana. Samuti hindas kulda Anunnaki rass, kui paindlikku ja heade elektri- ning soojusjuhtivusega väärismetalli. Kõrgelt arenenud ühiskonnas (nagu ka meie ühiskonnas) kulub kulda olulisel määral tehnoloogia arendamisel. Samuti on kuld võimeline
Sissejuhatus Ainetöö teemaks on puuviljade kuivatamine, selleks sobivad kuivatid ja külmutuskuivatamine. Uurin ka mõnede kuivatatud puuviljade ajalugu ja puuviljades sisalduvaid aineid. Lõpuks püüan leida mõnede kuivatamisviiside energiakulu kilovatttundides 3 Puuviljad ajaloos Varaseima kuivatatud puuviljade mainimise võib leida Mesopotaamia savitahvlitelt vanusega umbes 1700 e.m.a Datlipalm kodustati Mesopotaamias üle 5,000 aasta tagasi. See oli nii tootlik et datlid olid odavaim põhitoit. Viinamarjakasvatust alustati Armeenias ja Vahemere idaregioonides 4ndal sajandil e.m.a. Kreekas ja Itaalias olid rosinad olid nii hinnatud, et nendega tasustati edukaid atleete. Ka viigimarju kasutati Viljakal Poolkuul sama palju või rohkem kui datleid aga eriti populaarsed olid viigimarjad Roomas.
Oma uurimuses püüan õlust ja kõigest lähemalt rääkida. Õlle ajalugu Õlu on ilmselt sama vana kui leib. Inimesed on õlut joonud juba aastatuhandeid, oletatakse, et esimesed õlled pruulisid muistsed sumerid, kellelt seda kunsti õppisid esmalt babüloonlased, egiptlased ning foiniiklased ning sealt edasi juba kogu maailma rahvad. Teadlased oletavad, et õlu oli olemas juba 8000 a. eKr. Esimesed kirjalikud teated õlle olemasolust pärinevad Mesopotaamia savitahvlitelt 3000 a eKr. Sumerid nimetasid õlut `vedelaks leivaks'. See termin on laialt kasutusel ka tänapäeval. On kindel, et sumerid tundsid vähemalt 12 erinevat õllesorti, pakutakse, et neid oli veelgi enam. Sumeri naised armastasid õlle sisse mett segada. Õlut on kasutatud ka maksevahendina, siit termin: `maksan natuuras'. On teada, et näiteks haaremi naised said palgaks 5 liitrit õlut. Kuulus kuningas Hammurabi armastas samuti õlut. Hammurabi oli Babüloonia kuningas, kes
konsonandi, vokaali ja konsonandi ühendit. Nende kombinatsioonide abil võidi mis tahes sõna kirjutada mitmel eri viisil. Babüloonia ülemvõimu tõttu kadus sumeri keel igapäevasest kõnepruugist, kuid säilis mõnda aega religioossetes tekstides. Näide sumeri kirjast: Näide akkadi kirjast: Sumeri matemaatika ja geomeetria Esimesed teated matemaatilistest tehetest või geomeetrilistest arvutustest pärinevad majandusega seaotud savitahvlitelt: lihtsamaid tehteid kasutati kaupade koguste ülesmärkimiseks ning maatükkide pindalade arvutamiseks. Tahvlid, kus oli kirjas kauba nimetus ja kogus, on üldse kõige vanemad säilinud dokumendid. Sellest võib järeldada, et igasugune kirjapaneku vajadus tulenes eeskätt praktilisest, majandulikust vajadusest. Kirjutamisel ja arvutamisel on sama päritolu. Märk, millega asja tähistati, ja arv, millega selle kogust näidati, kuuluvad kokku. Need on majanduse vundament.
2.-1. Sajandini eKr oli Kreekas palju arstikunstijumal Asklepiose templeid, mille solid kehaorganite kujutised. Kui inimene kannatas mõne organi haiguse all mis seal olemas oli siis pidi see inimene templis kujutise all magama, sest unenäod võisid ilmutada talle sobiliku ja tõhusa ravimisviisi. Unenägude tähenduste kohta on läbi aastate pakutud väga erinevaid tõlgendusi ja vanimad ülesmärgitud unenäod pärinevad 5000 aasta vanustelt Mesopotaamia savitahvlitelt. Tuntud psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud pidas unenägusid inimeste salajaste soovide ja ärevuste peegelduseks. Freudi eristas unenägudel manifestset ja latentset sisu. Unenäo manifestne sisu oli seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes öistes unenägudes. Latentne sisu pidavat omakorda väljendama magaja alateadlikke soove ja vajadusi. Kuna need ei saa otseselt väljenduda, siis väljenduvad nad sümboolselt ja seetõttu esineb inimesi, kes oma unenägusid loevad
Kogu rahva majandustegevust kontrolliti kirjalikud st kujutas loss endast suure majapidamise keskust. Tõenäoliselt olid lossid üksteisest sõltumatute riikide keskused, kes olid pidevalt sõjajajal. Suurt ühtset riiki Mükeene perioodil ei tekkinud. · Usundit loetakse mõlemas kultuuris sarnaseks ja nimetatakse seega Kreeta-Mükeene usundiks Enim austati jumalannasid; neile ohverdati loomi ja nende auks korraldati suuri pidustusi. Tähtsaks peeti ka härga. Savitahvlitelt on välja loetud nimesid nagu Zeus, Hera, Poseidon, Athena jt. KLASSIKALINE KREEKA TSIVILISATSIOON Tume ajajärk (1100-800 eKr) · Kreeta-Mükeene kultuur hävis põhjalikult. Losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, välissuhtlus vähenes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Üks positiivseid avastusi oli raua kasutuselevõtt algas rauaaeg. Välja tõrjuti pronks ja vask. · Tsivilisatsiooni uus tõus (800-600 eKr)
Altamira koopamaalingud. Ürginimestele oli kinaver ka meikimisvahend, hiljem kasutati aga seda Egiptuses ja Lähis-Ida maades värvainena. Üheaegselt Egiptusega hakkasid keemiaalaseid teadmisi kogunema teisteski tolle aja arenenud maades, nagu Mesopotaamias, Indias, Hiinas. Näiteks pandi tähele, et ainete muundajaks võib olla tuli. Tule abil hakati valmistama klaasi, savist keraamikaesemeid ja metallimaakidest metalle. Mesopotaamias avastatud savitahvlitelt näiteks selgub, et seal osati juba 5000 aasta eest toota tule abil erinevatest maakidest ja söest vastavalt rauda, vaske ja pliid. Peatselt õpiti ka loomanahkasid parkima, riideid värvima, toiduaineid töötlema ja ravimeid saama. Näiteks vanimad meditsiinialased ja keemilised retseptid pärinevad aastast 2200 e.Kr. Niisiis hakkasid aegade jooksul kogunenud keemiaalased kogemused, tähelepanekud, teadmised
3. Muistne Egiptus Sõnade ja arvude tähistamiseks kasutati hieroglüüfe Hieroglüüfkirjas kujunesid 3000-2500 e.m.a välja märgid järguühikute tähistamiseks 1 – papüürusleht 10 – painutatud papüürus 100 - keerdus nöör Arvet peeti nii kaubanduses kui ka ehituses Varajasem rahaühik – seekel (kuld või hõbe) Arvepidamise peaeesmärgiks oli laoseisu arvestus Riigi raha, kuld ja muu riigivara Esimesed teadaolevad inventuurid Üleminek savitahvlitelt papüürusele Puudujääkide korvamine Punase storno idee 4. Vana-Kreeka Kaks arvutussüsteemi Varaseim tugines arvudele 5 ja 10. Igat numbrit tähistas kreekakeelse nimetuse esimene täht 1. sajandiks e.m.a vastas igale kreeka tähestiku 27 tähele oma number Arvepidamine teiste antiikaja riikidega võrreldes tagaplaanil Ei väärtustatud kulda ja hõbedat Kirjakunst sai alguse vajadusest märkida üles kaup ja selle liikumine 8. sajand e.m
annaabi.ee 
