kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja nn nurkkiilu, moodustati nendest peaaegu loendamatul hulgal erinevaid kombinatsioone. Ent Mesopotaamia kohmakas kirjaviis ja suured kirjutusvahendid muutsid kirjutamise võrdlemisi tülikaks. Savist raamatuil ja vihikuil oli suur puudus, nad olid rasked ja kohmakad. Viiekümneleheküljeline raamat kaaluks savile kirjutatuna umbes 50 kilogrammi. Kirjutamisel suruti teravaotsalise tikuga märke pehmesse savitahvlisse, mis seejärel pandi päikese kätte kõvenema. Peale savi polnud teist materjali, mis oleks kirjutamiseks kõlvanud. See moodus aeglustas kirjutamist märgatavalt, kuid see-eest olid valmis tahvlid väga vastupidavad. Meie aja arheoloogid on leidnud neid tuhandete viisi ja need on veel nüüdki selgesti loetavad. Egiptuses oli kirjutusmaterjaliks papüürus, mida tehti Niiluse kaldail rikkalikult kasvavast erilisest pilliroost.
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
Kasutusele võeti kepid ja luud, kuhu lõigati sisse sälgud. Inimühiskonna arenedes tekkis eriliigiliste objektide eristamise vajadus. Algul lahendati probleemi joonistuste abil, kuid hiljem kasutati tingmärke. Hakkas välja kujunema numbrimärgid, mis olid eri rahvail erisugused. Esmalt arvutati näppudel ja kujunes välja kümnendsüsteem. Ühe esimese numbrisüsteemi leiutasid 3000a e.m.a. sumerid. Nende numbriteks olid erikujudega märgid, mida vajutati savitahvlisse. Sumerid hakkasid esimestena kasutama ka murru mõistet. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kandsid savitahvlitele kiilkirjas sümboleid. Need olid abstraktsed ja arvepidamine keeruline. Selle kõige eesmärgiks oli loetleda valitseja rikkusi saadaolevaid makse. Enamus savitahvleid vormistati sissetuleku kohta. Vanas Indias kasutati registritena tasse, kuhu pandi kivikesi, mis pidid tähistama siis algdokumente. Umbes 4600 aastat tagasi leiutati Hiinas arvelaud kuulikestega
........ 5 Allikad..................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS Praegusel ajal on pliiats täiesti tavaline ja igapäevane kirjutusvahend. Ammustel aegadel oli juba ürginimestel oma n-ö pliiats olemas. Kraabiti terava luukillu või ränikivitükiga erinevaid kujutisi koobastesse. Babüloonlased ja assüürlased kasutasid enda „pliiatsiks“ kolmetahulist kepikest. Sellega suruti kiilutaolisi kirjamärke savitahvlisse. Kui kiri oli kirjutatud , siis kuivatati savitahvel päikese käes kõvaks. Egiptlased kirjtasid teritatud pillirookepiga. Venemaal kraabiti kirjatähed terava luupulgaga kasetohule või pärnakoorele. Roomlased kasutasid metallkepikest, mis oli ühest otsast terav, teisest tömp. Kepikese terava otsaga kirjutati vahasse, tömbiga suruti vaha siledaks – kiri kustutati. Esimene grafiitpliiats valmistati 1665. aastal. Grafiit oli selles habras ja murdus kergesti.
· Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa · Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri · Kirik hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks · Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv · Klooster välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu ja töökoht · Kollaaz erinevatest materjalidest kokkukleebitud pilt · Koloss hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju(ehitis) · Kompositsioon kunstiteose ülesehitus · Kreeka rist lühikeste võrdsete harudega rist
keldid — roomlastel gallialased; rühm rahvaid ja hõime, kes eelajaloolisel ja antiikajal asusid mitmel pool Lääne- ja Kesk-Euroopas, segunesid roomlastega. Keltide järeltulijaid ning keelt on tänapäeval säilinud Iirimaal, Prantsusmaal Bretagne'i poolsaarel ning Suur-Britannias Šotimaal ja Walesis. kentaur — pooleldi inimese, pooleldi hobuse kehaga olend kreeka müütides. keraamika — põletatud savist tooted. kiilkiri — kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri. kirik — hoone ristiusu jumalateenistuste jaoks. klassikaline — 1) kõrgeväärtuslik; 2) antiikmaailma puutuv. klooster — välismaailmast eraldatud munkade või nunnade ühine elu- ja töökoht. koloss — hiiglasuur ese, hiiglaslik kuju (või ehitis). kompositsioon — kunstiteose ülesehitus. konstruktsioon — kokkupandu; millestki kokkupandud seadeldis, ehitis vms.
Hiinlaste kunst. Teoseid: 2.sajandist pärinev pronkskuju, mis kujutab päikesevarjuga hobukaarikut, Qi baishi rullmaal “Krevetid,” nefriitplaatidest surirüü (u 200a eKr), u 2500a vanune kultusnõu. Iraak: Rahvusmuuseum Bagdadis- Aadress: Rashidi tänav/ Shuhada silla lähedal. Muuseumisse on kogutud Mesopotaamia aarded ja kiilkirja varajased näidised. Teoseid: Sumeri kujukesed palvetajatest, kolmekandilise krihvliga pehmesse savitahvlisse pressitud kiilkirjamärgid, 3. aastatuhandest eKr pärinev härja pea. Iraan: Rahvusmuuseum Teheranis – Aadress: Imaam Homeini avenüü, Si-e-Tiri nurgal, Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan: Rahvusmuuseum Kyotos – Aadress: 527 Chayamachi, Higashiyama-ku, Kyoto.
kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi. Algul oli ideograafiline kiri,hiljem sõna-silbiline kiri. Eelmise
paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas
keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas
keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks khaan valitseja türgi ja mongoli rahvastel kiilkiri kirjasüsteem, mille märgid koosnesid savitahvlisse vajutatud kiilukujulistest jälgedest kirikukogu üleriigilised vaimulike kokkutulekud Roomas; arutati, kuidas tuleks Piiblit tõlgendada ja milline peaks olema õige usk kirikukümnis kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin; tänapäeval on kirikuriigist säilinud Vatikani riik Rooma linnas
Sajand – sajandi moodustavad sada aastat. Jutustades pikemal ajavahemikul aset leidnud sündmustest, öeldakse, et need toimusid sel või tol sajandil. (Laar, Tilk, Hergauk, 1997) Silpkiri on kiri, mille märgid tähistavad üksikuid silpe. Silpkiri sündis sümbolite lihtsustumise tulemusena, kus märk tähendas üksikut sõna või silpi. Silpkirja varasemaid näiteid on sumerite kiilkiri. Algul raiuti kiilkirja kivisse, hiljem vajutati vastavate pulgakestega märgid pehmesse savitahvlisse, mis siis kõvaks põletati. Mõned rahvad kasutavad silpkirja tänapäevani. Hiinas kasutati piltkirja kuni kolmanda aastatuhandeni e.m.a. ja jõudnud silpkirjani, kasutavad seda tänapäevani. Skarabeus on muistsete egiptlaste püha mardikas. on muistsete egiptlaste püha mardikas, mille kujusid kasutati amuletina. Arvatakse, et selle sitika komme sõnnikukuule veeretada, meenutas egiptlastele päikese kulgemist üle taevalae
annaabi.ee 
